Ettevõtlikkus ei peaks olema karistatav

Artikkel

- Juhtkiri
- Äripäev
- 14. mai 2017 kell 6:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtlikkus ei peaks olema karistatav
Foto: Anti Veermaa
Riigikohtu otsus annab Jüri Ratasele võimaluse ennast ettevõtjate sõbrana näidata.
Vasakpoolne Jüri Ratase valitsus saaks ettevõtlikult Eestilt plusspunkte, kui pöörab ümber seadusesätte, mis karistab äriga alustamist.
Nimelt ei vasta riigikohtu hinnangul põhiseadusele Taavi Rõivase valitsemise ajal tehtud seadusemuudatus, et kui töölt koondatud inimene on ühtlasi ka mõne äriühingu liige, siis temal töötukassast hüvitist oodata pole. Hoolimata sellest, et ta juhatuse liikmeks olemise eest tasu ei saa. Ja hoolimata sellest, et töötuskindlustusmakseid on ta oma palga pealt kohustatud maksma.
Äripäeva arvates annab riigikohus Jüri Ratase valitsusele hea võimaluse, nüüd käised üles ja tööle. Kui Ratas on öelnud, et praegune majanduskasv teda ei rahulda, aga lahendusena pakub ta välja maksukoormuse "stabiliseerimise" praegusest kõrgemal tasemel ehk otse öeldult maksude tõstmise, siis see väga töötav variant pole. Küll aga annaks hea signaali see, kui palgatöö kõrvalt eraettevõtlusega alustajat ei karistata kohe turvatunde äravõtmisega.
Tuleb ju esmajärjekorras tasuta juhatuse liikme töö tegijana silme ette inimene, kes alles kahtleb oma ettevõtjavõimetes. Ta on palgatöö kõrvale registreerinud näiteks OÜ, üritab õhtuti sellele kliente leida, uurida turgu, konkurente, hindu. Põhitöö kaotus ilma mingi hüvitiseta võib teda sundida ettevõtlusele, aga võib sellele ka kiire lõpu teha, kui ta on sissetulekuta ja sunnitud päevagi kaotamata teise palgatöö otsima.
Sissemaksmisega võrdsus lõpeb
Sest mida siis riik praegu teeb? Kui on vaja töötukindlustushüvitist koguda, siis kohustab ta seda maksma nii seda töötajat, kes keskendub palgatööle, kui ka sellelt teiselt, kes on ka mõne äriühingu juhatuses. Võrdsus on täielik.
Kui aga töötaja koondatakse ja läheb hüvitise väljamaksmiseks, siis tehakse vahe sisse. Üks saab töötukassalt raha töö otsimise ajaks, teisele lüüakse peale tempel "ettevõtja" ja saadetakse tühjade kätega minema.
Kolm aastat tagasi, kui seadusemuudatus käiku läks, toodi selle põhjuseks need mustad lambad ettevõtjate seas, kes lahterdusid kenasti ettevõtte juhatuse liikmeteks, kes töö eest tasu ei võtnud, küll aga said magusa elu kätte muul moel, vältides sotsiaal- ja tulumaksu. Seega probleem oli olemas. Kas aga seda tuli lahendada kõikide juhatuse liikmete karistamisega, oli kaheldav juba 2014. aastal ja on sõnaselgelt põhiseadusevastane nüüd.
Koondatud palgatöötajaid, kes on samal ajal ka mõne firma juhatuses on, pole nii palju, et töötukassa neid tahtmisel ka ükshaaval üle vaadata ei jõuaks. Nende enda makstud raha eest.
Teistel töötutel pole dividend takistus
Lisaks märgib riigikohus, et äriühingust saadav omanikutulu ei ole mingi põhjus, miks töötaja koondamise korral oma hüvitisest ilma peaks jääma. On ju ka n-ö puhaste palgatöötajate hulgas aktsionäre, kes võivad oma portfelli pealt ka küllaltki arvestatavat tulu saada. Nendele pole töötukassal aga ühtegi etteheidet.
Petuskeemide loomine on hüvitise saamiseks ilma tegeliku aluseta võimalik, aga riigikohtu hinnangul mõttetult keeruline üritajale.
Heites pilgu Soome, siis on ettevõtjatele omaette kassa, kust nad siis häda korralt toetust võivad saada. Palgatöölt ettevõtjaks üleminekul võid aga ise vaadata, kummast kassast sul kasulikum on kahju korvata.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Taavi Rõivas
- Jüri Ratas
Hetkel kuum