Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pole aus häid ideid endale hoida
Parimal juhil on kaalu peale oma ettevõtte ka terves Eestis, ettevõtjate ratsionaalne hääl võiks kosta ka valitsuse kõrvu.
Eilsel Pärnu juhtimiskonverentsil kuulutati välja Eesti parima juhi nimi. Saja esiletõstetu seast valiti tänavu kõige-kõige paremaks ABB Eesti juht Bo Henriksson – mees, kes on Eesti ärikultuuri kindlasti ühe põhjamaise killu vundamenti lisanud.
Äripäev tunnustab kõiki parima juhi konkursile esitatud ettevõtete juhte, aga tahaks näha neid aktiivsemalt sõna võtmas ühiskonna olulistel teemadel ka väljaspool oma valdkonda.Ideaalse juhi esimene eeldus on hea isiklik maine, nii näevad ette ka parima juhi valimise tingimused. Tõeliselt head juhti tunnustab isegi konkurent, kes on talle alla jäänud.
Tulemust näeb ettevõtte edust
Loomulik on, et suurepärase juhi käe all käib ettevõtte käsi hästi, sest see peaks ju esmaselt juhtimise kvaliteeti näitama. See on endale majanduse üldpildis kindla koha võtnud, kasvatab käivet ja on kasumis. See on ihaldusväärne töökoht nii neile, kes ettevõttes tööl, kui ka neile, kes ametit alles õpivad.
Lisaks on ettevõttel näidata midagi natuke erilist viimasel aastal: paindlikkust ja leidlikkust, uute võimaluste otsimist, sellist heas mõttes näljast olekut.
Kui juhi isiklik renomee ja ettevõtte käikäik on korras, siis on ettevõtjal kaalu, et kaasa rääkida ka Eesti asjades üldisemalt. Ja see on juba suurepärase juhi üks näitaja. Paratamatult koguneb ettevõtte juhi kätte kõvasti informatsiooni, mille põhjalt järeldusi teha – oma valdkonnast, partneritelt, müügikanalitest, klientidelt, teistelt juhtidelt. Omavahel arutades sünnivad mõtted ja ideed või ka terav kriitika, mida sinnapaika vedelema jätta oleks patt.
Mõjuka juhi tehtud avaldustel on jõudu. Näitab ju seisukohavõtt, et asju aetakse varjamatult ja positsioonid on selged. Tõsi on muidugi see, selge seisukohaga inimene seab ennast ka märklauaks. Ei ole meil veel väitluskultuur nii kõrge, et idee asemel isikut ei rünnataks. Tugeva juhi jaoks see aga vaevalt ka midagi uut on.
Kui ettevõtete juhid oma nimel sõna võtavad, siis puudutab teema enamasti oma tegevusala. Kui esimesed meelde tulevad nimed öelda, siis näiteks Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop ja või Graanul Investi omanik Raul Kirjanen. Selged seisukohad, argumente rohkem, kui ära kuulata jõuad. Suurepärane. Aga ühtlasi annab see aimata, et neil on põhjendatud ideid rohkemgi. Ja mitte ainult neil muidugi.
Viimasel hetkel läheb kiireks
Pigem erialaliidud see koht, kus juhid mõjutavad enamat kui vaid oma ettevõtet. Selline laiema taustaga ühendus on hea partner riigi institutsioonidele, kellel on vaja mingi valdkonna reegleid muuta. Töö käib neis ühendustes enamasti vaikselt ja tõhusalt ja parimal juhul on sellel ka tubli tulemus.Tõeliselt häälekaks muutuvad ettevõtjad alles siis, kui maja juba põleb. Kolmapäevase riigikogu seadusepäeva eel ajal maja põles ja siis ettevõtjad ennast tagasi ei hoidnud – seisukohti, argumente ja emotsioone tuli nii juhtide kui liitude suust. Mis kasu saab ettevõtja, kes teda mitte puudutavates ühiskonna asjades kaasa räägib? Otseselt hea renomee ja tuntuse, mis on kõva valuuta. Kaudselt kergitab kogu ettevõtluse mainet ja kallutab avalikku arvamust praktilise terve mõistuse poole.