Äripäev • 22 mai 2017

Lõpetage raha laialipuistamine

Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Plaanitud riiklike investeeringute ülevaatamisega oleks võimalik peale panditulumaksu ka teised kahjulikud maksutõusud tagasi keerata, leiab Äripäev juhtkirjas.

Äripäev tunnustab valitsuse paindlikkust: panditulumaksust loobumine on õige otsus. Ent vaataks õige nüüd kogu kompoti uuesti süsteemselt üle. Valitsuse maksupoliitika on Eesti maksukoormuse kasvatanud aegade kõrgemaiks ja üksnes see on põhjus kogu rehkendus uuesti läbi arvutada.

Kui panditulumaksu põhjalaskmine sündis ettevõtjate ja laiema avalikuse pahameelelaine harjal, siis ühisdeklaratsioonide teema ülevaatamine on IRLi vastse esimehe Helir-Valdor Seederi isiklik väike võidukas sõda. Ent siia ei maksaks nüüd pidama jääda. Kogu kobarasjaajamise käigus keedetud maksusuppi ei saa kuumalt süüa, aga süsteemsem mõtlemine on väga teretulnud.

Peale riigi- ja laiemalt kogu avaliku sektori ametnikkonna kärpimise, mille vajadusele on Seeder juba lubanud, võiks valitsus samuti oma taristuinvesteeringute programmi üle vaadata ja lõpetada raha sihitu pudistamise siia-sinna. Kohalikeks valimisteks valmistumine ning igaühele-midagi-printsiip paistab sest kavast välja kogenematulegi silmale.

Nimetagem asju õigete nimedega

Niisiis: riigi investeeringud, kogumaht 135 miljonit eurot. Haapsalu raudtee ehituse vajadus on esimene, mille võiks uuesti läbi kaaluda: 8 miljonit eurot pole küll teab kui suur kokkuhoid, aga raha ikka. Samamoodi on näpuotsaga raha jagatud teistegi raudteelõikude kiiruse suurendamise jaoks – kõik see on selline igaühele-midagi pudistamine, kokku aga räägime mitmekümnest miljonist eurost. Paneksime küsimuse alla ka Pärnu ja Kärdla lennujaamale eraldatud raha – 20 miljonit.

Mis puutub panditulumaksusse, siis rõhutasid valitsuserakonnad, et seda ei tule seni plaanitud kujul. Missugusel kujul siis tuleb, sellele küsimusele on vaja kärmet vastust. Oleme Äripäevas varemgi väitnud, et ettevõtte tulumaksu laualetõstmine ei pea tingimata olema välistatud – näiteks koos tööjõumaksude olulise langetamisega.

Ent asju õige nimega nimetades ei pea kartma ka seda, et lõpuks saadakse ikkagi asja päris sisust aru ja hakatakse sellele vastu seisma. Sama lugu on astmelise tulumaksuga – asja olemust ei muuda see, et klassikaline astmeline tulumaks on Eesti versioonis kehtestatud tagurpidisel kujul. Tulumaksuvaba miinimumi suurendamine võiks jääda – küsimus on aga, kas see summa peaks olema tingimata 500 euro peal. Kuna tegemist on riigieelarvele erakordselt kuluka meetmega, annab selle langetamine nt 450 euro peale juba märgatavat kokkuhoidu.

Ametisolevat valitsust on iseloomustanud soov teha kõike teisiti, kui tegi eelmine valitsus: uued maksud, uued investeeringud. Iseenese tarkusest valminud maksukokteil osutus aga nii plahvatusohtlikuks, et valitsus kippus seda käideldes ise ära lagunema. Märkamine, kui väga sügeleb Reformierakond uuesti valitsusse pääsema, ja mõistmine, et koos pisemate paremkonservatiividega saavad oravad kokku valitsuse, millesse Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid ei kuulu, osutus praegusele võimuliidule heaks motivaatoriks: kolme valitsuspartei ühisavaldus panditulumaksust loobumise kohta on selle ere näide.

Uute maksude uuesti läbimõtlemine ja –arvutamine koos riiklike investeeringute kava uue ülevaatamisega annab ametisolevale valitsusele tõenäoliselt võimaluse võimule jääda.

 

 

 

Hetkel kuum