Äripäev • 31. mai 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Hoiame hinge kinni, valitsus tegutseb

Foto: Anti Veermaa

Viie aasta parim majanduskasv teeb tõesti rõõmu, aga pöidlad pihku, et valitsus jääb eelarvet tehes jalgadega maale, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Tuletame valitsusele meelde, et see majanduskasv pole nende teene ja neil pole ka õigust seda ka tuksi keerata. 4,4protsendise majanduskasvuga said ettevõtjad hakkama valitsuse tegevusest hoolimata, mitte tänu neile. 

Tublile majanduskasvu numbrile viitavad asjaolud tulid välja juba varem: ettevõtete kasumid kasvavad, tööpuudus pole suurenenud ja tööviljakus on püsinud, kuigi töövõimereform suunab ametisse vähenenud töövõimega inimesed. Investeeringute priskest kasvust enamuse andsid masinad ja seadmed, mis ennustab kasvule jätku.

Majanduskasvu üks põhjus paikneb teisel pool Läänemerd: Soome, kelle majanduskasv konkureeris mõnda aega Kreekaga, oli samuti esimeses kvartalis reipas pea 3protsendises kasvus. Sinna läheb aga pea viiendik Eesti ekspordist, teenustest veel palju rohkem. Elavnenud on ka Balti riigid, Lätis-Leedus oli kvartalikasv suurem kui meil.

Kes vanu aegu mäletab

Kui viimaste aastate kontekstis on praegune 4,4protsendine kasv meeletu tempo, siis kaugemale tagasi vaadates näeb see välja teosamm. Üksteist aastat tagasi ennustas rahandusministeerium kasvunumbreid üle 10 protsendi ja majanduse peaprobleem oli tootmisvõimsuste puudus. Eufooriat jahutab seegi, et aastatagune võrdlusbaas, millelt kasvunumber arvutati, on kuue aasta viletsaim.

Ettevõtjad tõusulaine jätkumises kindlad pole ja lootes parimat, valmistuvad ka halvemaks. Sest mitte kõik valdkonnad pole ühtlases kasvus. Ja juba kindlad maksutõusud pole kaugemal kui pool aastat, kui rääkida näiteks veokimaksust. 

Kui valitsus uue eelarve peale mõtleb, on tark kuulata Eesti Panka, kes hoiatab kõva häälega: majanduse ergutamine olukorras, kus selle maht ületab potentsiaali, on ohtlik! Ja potentsiaali see praegu nende hinnangul ületab. Miljonite lisamine lükkaks lihtsalt hinnad üles, mis annab sama raha eest vähem asja nii riigi kui ka ettevõtjate investeeringute eest. Juba välja käidud riigi investeeriguplaani iga lisamiljon, rääkimata kümnest, tuleks läbi valgustada ja otsustada, kas see jään investeeringuks ka siis, kui asjad ei lähe ministri unistusi mööda, või on see ikkagi kulu. Ja kulu tuleb maha tõmmata. 

Prognoosidest parem majanduskasv annab veidi manööverdamisruumi maksude plaanimisel, mille eesmärgis pole ammu enam kahtlust: põhiliselt tuleb tuua raha riigikassasse tulumaksuvaba miinimumi suurendamise katteks, muud kasud on fakultatiivsed. 

Enne toome raha sisse, siis jagame

Senised otsused, nende muutmised, tagasivõtmised ja uuesti kavva võtmised nõuavad jälgimiseks eraldi ametimeest – valitsus on andnud endast kõik, et ebakindlust külvata. Ja kui IRLi liikmest rahandusministri Sven Sesteri sõnul tuleb mõelda nii, et ettevõtjaid ei ole mitte 4–5% valijaskonnast, vaid nad toovad 90% riigi maksutulust, siis need on paljad sõnad. Praktikas on olulised ikka 95% valijate hääled, mille heaks kapitalistide taskuid loputatakse.

Mida siis teha võiks? Eeskujuks võtkem näiteks Läti, kus kasvueesmärk on alates järgmisest aastast püsivalt 5% peal ja valitsus küsib iga tegevuse kohta, kuidas see meid 5 protsendile lähemale aitab. Kindel, et me suudaks rohkemgi!

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt