Pensioniea kukkudes ei kao aru kuhugi

Pikka aega ette valmistatud pensionisüsteemi korraldavasse eelnõusse tekkis eelmisel nädalal sätteid, mis annaksid tulevasele pensionärile rohkem võimalusi pensioniraha kasutada kui vaid kolme kindlustusseltsi regulaarsed väljamaksed.

Äripäeva hinnangul on pensionisaaja suurem otsustusõigus mõtlevale inimesele kasulik, teeme ära.

Suurem osa pensionile minejaid saaks eelnõu vaidlusi tekitanud sätte järgi valida kindlustusseltsiga sõlmitud pensionilepingu asemel ka fondilepingu. Kui seni on valikus kolm kindlustusseltsi, siis plaani järgi ilmuksid kõrvale ka pensionifondid.

Ja kui fondis olev summa ületab 123 160 eurot, võiks tulevane pensionär selle koguni korraga välja võtta. See on küll enneolematu vabadus, aga rahustaks muretsejaid: et selline summa koguda, peab lähemal kümnel aastal pensionile suundujatel olema ette näidata vägagi korralik palganumber ja õnnestunud pensionifondi valik.

Südamevalu selle pärast, et inimesed võivad teha rumalaid otsuseid nii olulises küsimuses nagu pension, pole kuigi tõsine takistus. Palju tõsisema otsuse ehk valiku, millises fondis oma pensioniraha kasvatada, on need samad inimesed teinud. Valida on olnud agressiivsed, progressiivsed ja millised kõik veel fondid, kokku paarkümmend varianti, on olnud meelitamist ja moosimist – ja on õnnestunud. Tööelu lõpetades aga justkui jääks kaine mõistus töökohta maha, pensionile minejat enam valiku tegemisel usaldada ei või.

On tõsi, et kui lubada pensioniraha edasi investeerida intressiriskiga fondidesse, võib halbade asjaolude kokkusattumisel pensionär saada kätte ka väiksema summa, kui oleks saanud eluaegse lepinguga kindlustusseltsilt. Vähemalt mõnel ajal. Siiski on tõenäosus fondiga liitudes elukalliduse tõusuga sammu pidada siiski suurem kui seltsiga asju ajades.

Ja pealegi lubab plaan oma pensioni­rahaga toimetama hakata ikka ainult neil, kes oma eluga seni ise hakkama saanud: nende palk on keskmise ringis, nad on endale tööaja jooksul valinud hea protsendiga kasvanud pensionifondi, nende pealt on tööandja maksnud korralikult makse. Need on inimesed, kellel on pensionifondi kogunenud vähemalt 35 200 eurot. Pole mingit põhjust arvata, et nad pensioniealiseks saades esimese emotsiooni pealt otsuseid teeks. Kelle pensionimaksetest on põhjusel või teisel kogunenud väiksem summa, nende ees on ainult üks tee.

Nii nagu päris arvestatav hulk inimesi jättis välja võtmata oma madalapalgalise soodustuse, jätab osa inimesi kasutamata ka võimaluse oma pensionirahaga ise toimetada. Elu lõpuni kestev leping kindlustusseltsiga on turvaline, osa pensionäre valib ikka kindlustusseltsi püsivalt välja arvestatud maksed ja oodatava eluea tabelid.

Kindlustusseltside vastuseis on mõistetav, neil on kõik arvutused tehtud ja kasumiprognoos paigas ja nüüd siis selline säte.

Osalt probleem selles aga ju ongi, et pensioni maksab välja ainult kolm kindlustusseltsi, konkurentsi väga pole, mis sunniks kliente ahvatlema soodsamate tingimustega. Fondid lisaksid paletile värve.

Inimese söögi ja joogi üle otsustamist enda peale võttev valitsus (suhkrumaks ja alkoholiaktsiis) näitaks selle sammuga, et ta ikka usaldab oma riigi kodanike tervet mõistust.