Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaotame selle kvoodi üldse ära
Kõike tööd me ise ära teha ei jõua ega taha ka, laseme välismaalastel tegutseda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sel aastal väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse tööle tulekuks avaldust esitada pole mõtet. Välistööliste kvoot sai täis kaugelt enne aasta lõppu ja seda isegi tingimustes, mis nende palkamiseks kõige soodsamad pole. Äripäeva hinnangul on võõrtöötajatele seatud kvoot elule ammu jalgu jäänud, võtame selle maha.
Isegi uut uuringut lahti tegemata võib väita, et ettevõtjate suurim mure on tööjõu puudus, nagu ka eelmistel kordadel. See kruvib üles palku ja paneb otsima ökonoomsemaid lahendusi, aga halvemal juhul lõikab ära laienemise või sunnib ettevõtet üldse uksed sulgema. Töötavaid inimesi pensionäri kohta jääb järjest vähemaks ja pensioniea tõstmine ei pruugi viimaseks jääda.
Tulijaid rohkem kui mahub
Ajal mil Eestis on juba ka puuetega inimeste tööjõud ressursina arvele võetud, on mõistlik vaadata piiri taha. On töökohti, mida täidavad euroopaliitlased, siiski suure osa ELi riikide kodanikele meie palgatase paraku kuigi ahvatlev pole. Kui aga vajadused ja võimalused kokku satuvad, siis tehniliselt on asi lihtne.
Paraku asub suur hulk töötajad, kes heal meelel oma käed ja pead meie teenistusse annaksid, väljaspool Euroopa Liidu piire. Nende palkamise esimene takistus on Eesti paika pandud kvoot suurusjärgus 0,1 protsenti riigi elanikkonnast, 1317 sel aastal.
Mis juhtuks, kui me esimese ja kõige lihtsama asjana selle piirarvu ära kustutaks? Kas Eesti piirile tekivad võõrtöötajate järjekorrad ja Eesti ujutatakse väljast tulnud rahvaga üle? Vaadates siia pagulasteprogrammi raames paigutatud inimeste käitumist, siis vaevalt. Nii suur magnet Eesti maailma silmis nüüd ka pole.
Eestisse on kõige lihtsam asuda inimestel, kes oskavad vene keelt. Hirm on selles, et meil on elanike hulgas ju niigi suur ja lõimumata venekeelne osa. Loogiline on aga, et siia tulevate inimeste suhtumine ja motivatsioon on hoopis teine, on neile ju Eesti maa, kus nad leiavad paremad töötingimused ja palga, kui nende koduriik pakub. Kui kaardid õigesti välja käia, võib neist Eesti riigile hoopis abi, mitte häda tulla.
Massiliseks ei saaks välistöötajate siia tulek muutuda ka nende palkamisele seatud reeglite tõttu. Välismaalaste seadus seab paika nende palgataseme – maksta tuleb Eesti keskmist palka, mis annab signaali, et lihtsama töö tegijaid jagub meil endalgi. Kindlatele nõuetele peab vastama ka välismaalasi tööle võttev firma, lisaks hulk muud asjaajamist politsei ja haigekassaga. Selle kõige läbimine pole lihtne ega kiire. Ja tuletame meelde, et elamislubadel on peal lõpptähtaeg.
Kuhu panna palgatase?
Eestisse Poola kaudu toodud Ukraina ehitajate juhtum osutab korraga kahele kitsaskohale. Esiteks, et kvoot jääb kitsaks: nii tõi üks inimene siia üle 260 ehitaja – see on rohkem kui viiendik aasta mahust. Teiseks segab ettevõtteid aga nõue, et töötajale tuleb maksta Eesti keskmist palka. See praagib kohe välja paljud teenindusasutused, kus palgatase keskmiseni ei küündi, aga ka Ukraina õmblejad-ehitajad oleksid rahul vähemaga.
Välismaalase palkamise reeglid tahaksidki ka leevendust. Igal aastal muutub mõni nõue pehmemaks, sellel aastal näiteks arvati sisserände piirarvu alt välja IKT-töötajad, iduettevõtete töötajad ja omanikud ning alandati palganõue Eesti keskmise peale. Ja kuigi uued kukesammud on plaanis, võiks vabaneda valehirmudest ja võtta pikem samm.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.