Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haip või mitte, aga kipub väsima

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    E-residentsuse tulusid on raske hinnata, aga mured on suured: rahapesuriskide vältimiseks tuleb pankadel palju pingutada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Eesti e-residentsuse programm on maailmas ainulaadne ja toonud meie riigile maailmas hulgaliselt heatahtlikku tähelepanu. Meie endi vaimustus kipub aga lahtuma ja esimesed valjuhäälsed skeptikud ei hoia oma kahtlusi vaka all: LHV omanik ja asutaja Rain Lõhmus iseloomustas e-residentsust viimati haibi ja absurdina.
    Haip või mitte, aga projekti vedajad võiksid näo natuke ka Eesti poole pöörata ja sagedamini näidata, missugust kasu kogu asjast saavad need ettevõtlikud inimesed, kes ajavad omi asju siin, Maarjamaal. Tulu, mida eelduslikult saada loodetakse, erineb kordades.
     
    Majandusministeeriumi nõunik Mihkel Loide ütles eelmise aastal, et kui meil oleks 30 000 e-residenti, võiks see meile tähendada 60 miljoni euro Eestisse jäämist aastas, st ühe e-residendi siia jäetavaks tuluks on eeldatud aastas 2000 eurot. E-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus aga on öelnud, et e-residentide loodud ettevõtted jätavad Eestisse kaudsete tuludena keskmiselt 4300 eurot aastas. E-residentsuse isaks peetav Taavi Kotka, endine majandusministeeriumi IT-asekantsler, on eelmisel aastal öelnud, et tänu ühe e-residendi ettevõttele saame 362 eurot. Tänase seisuga on e-residente üle 23 000, nad on loonud üle kolme tuhande ettevõtte ning Korjuse andmetel on riigi tulu 2015 jaanuarist kuni 2017 augustini olnud 2,8 miljonit eurot. Kotka idee on olnud leida 10 miljonit e-residenti – ambitsioonide puudumises ei saa seda ettevõtmist kohe kindlasti süüdistada.
    Arvestades, et projekt on napilt mõneaastane, ei saa rehkenduste eelduslikkust ja umbmäärasust pahaks panna, seda enam, et mainekujunduslikult on projekti võimatu alahinnata. Keerulisem on aga kõigi praktiliste probleemide lahendamine, mida meeletu aplombiga alustatud ettevõtmine endaga kaasa toob.
    Pankadele lisatöö
    Pankadele on e-residentide tuvastamine kaasa toonud hulga lisatööd ja tubli peavalu. Pangad, mille tegevus käib finantsinspektsiooni karmi järelevalve all ja rangetes seaduslikes raamides, peavad mitteresidentide – ja e-resident on mitteresident – teenindamisel lähtuma tunne-oma-klienti-printsiibist. E-residentide puhul on vastavaid nõudeid täita tunduvalt keerulisem kui residentide puhul, ja see on ka põhjus, miks pangad on e-residentide suhtes tõrksaks muutunud. Kui mõni eksootiliselt riigist pärit e-resident tahab siinse panga kaudu raha pesta, siis on pangal suur jama kaelas, loomulikult seda ei soovita. Nii võib mõnel juhul olla lihtsam aeganõudva taustatöö tegemisele käega lüüa ning jaa asemel ei öelda – rahapesuriskid on suured ja tõsised. Võib vaid ette kujutada, mismoodi hakkavad siinsed kohalikud pangad toime saama kümne miljoni e-residendi tausta tuvastamisega ja nende äridega kursis olemisega, et vältida hiigeltrahve, mida selle kohustuse eiramine kaasa toob. Rain Lõhmusel pankurina on selle ülesande raskusest adekvaatne ettekujutus.
    E-residentide poolt vaadates on aga küsimus selles, missuguseid teenuseid nad kaasa saavad. Veel eelmisel aastal tunnistas Kotka isegi, et e-residentsus vajab tõeliseks õnnestumiseks oluliselt rohkem sobivaid tooteid ja teenuseid, kui neid siinsetel ettevõtetel praegu pakkuda on. Ettevõtjate vaimustus e-residentidele sobilike teenuste pakkumisel pole senimaani olnud ülearu suur. Kas saab elulooma Kaspar Korjuse estcoini ideest, on esialgu vara hinnata: idee on alles värske, avalik debatt algstaadiumis ning vajab peale julgete mõtlejate ka kõvasid tegijaid ja seaduslikke raame, mille loomine käib oluliselt aeglasemalt, kui sünnivad suured mõtted.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.