Google ja Facebook makse maksma

14. september 2017, 06:00
Juhtkiri
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170914/OPINION01/170919814/AR/0/Juhtkiri.jpg

Google ja Facebook ei maksa tulumaksu riikides, kus nad füüsiliselt kohal pole. Õnneks on see ebaõiglane olukord nüüd muutumas, kirjutab Äripäev.

KKui Eesti peaks olema see paik, kus sünnib internetihiiglaste maksustamise lahendus, oleks lihtsalt suurepärane. Ent päris hea on juba seegi, kui selle tõenäoliselt pikemaajalise protsessi vundament laotakse nimelt Tallinnas ja Eesti ELi eesistumise ajal.

Google’i ja Facebooki tulumaksuvaba laiutamine nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides on lõpuks ometi saanud Euroopa Liidu riikide ministrite teadvustatud probleemiks ning lahendust sellele hakatakse otsima Tallinnas Ecofini kohtumisel juba sellel nädalal. Nimelt saavad mõlemad veebihiiud siinmail ja mujalgi läbi vaid käibemaksu tasumisega. Tulumaksu kumbki ei maksa, sest nende kontorid ei asu füüsiliselt siin. Praeguste seaduste järgi on see võimalik.

Küll aga müüvad mõlemad reklaame Eesti klientidele ja teenivad siin tulu – kui suur see täpselt on, pole kumbki olnud aldis avaldama. Peaosalised ise on aga saanud aastate pikku kinnitada, et tegutsevad igas riigis nende reeglite järgi, mis seal kehtivad.

Niisiis on ammugi aeg neid reegleid muuta – füüsiline asukoht maksustamise alusena on ajast ja arust. Tulu tuleb maksustada seal, kus see teenitakse, olenemata sellest, kus ettevõte n-ö füüsiliselt asub – arusaamine, mis on tulnud küll hiljavõitu, aga nüüd on see vähemasti tekkinud.

Prantsuse, Saksa, Itaalia ja Hispaania rahandusministrite ettepanek, mis Tallinnas arutlusele tuleb, on igati mõistlik: seada sisse nn ühtlusmaks, millega maksustataks digiäri ajavate firmade Euroopas teenitud tulu.
Selle maksu nime all kogutu peegeldaks vähemasti osaliselt seda, mida muidu kogutakse ettevõtte tulumaksuna. Ka Eesti rahandusministeeriumis koostatud teemakohane memo peab probleemi tõsiseks ning leiab, et selline turumoonutus peab kaduma. Senised seaduslikud raamid on Google’ile ja Facebookile andnud konkurentsieelised, mida need on meelsasti kasutanud.

Ebaõiglane eelis

Kui veel 2014. aastal hindasid Eesti reklaamimüüjad, et kaotasid tänu Facebookile ja Google’ile viiendiku käibest, siis praegu kaotavad nad digihiidudele hinnanguliselt üle kahe kolmandiku tulust. Tegemist saabki olla vaid hinnanguga, sest andmed, mille põhjal täpsemaid arvutusi teha, pole avalikult saadaval. Arusaadavasti tundub nii suure hulga reklaamiraha üleminek Google’ile ja Facebookile reklaami müüvatele kohalikele ettevõtetele äärmiselt ebaõiglane – ja seda see ongi.

Omaette küsimus on see, kuivõrd esindavad nimetatud suurettevõtted veel info vaba liikumise põhimõtet. Mõlemad kuvavad sisu omaenese loodud reeglite järgi ning inimesel, kes ühe või teise info põhjal oma maailmapilti ilma filtreid rakendamata kokku hakkab panema, võib baas- ja taustateadmiste puududes kokku saada kõverpeeglipilt, millel tõese infoga kuigi palju pistmist ei ole. Ka info esitamise ja kuvamise seisukohalt vaadates on tegu monopolidega, millega rinda pistes on ajakirjandusväljaannetel tulnud allajäämist tunnistada.

Nn alternatiivsete faktide maailma loomisel on neil kahel digimonopolil olnud ja on oma oluline roll. Eestit puudutavate materjalide esituse asjus on osapoolte suhtlemine digigigantidega osutunud äärmiselt vaevarikkaks ja aeganõudvaks ettevõtmiseks, mis sageli pole jõudnud ka mingisugusegi tulemuseni.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. September 2017, 16:45
Otsi:

Ava täpsem otsing