Eesti-Läti maksuõudus

Kui küsida ettevõtjatelt, mida nad soovitavad poliitikutel teha, siis valdavalt öeldakse, et hoidke maksukeskkond stabiilne. Eesti praegune valitsus on sellele põhimõttele selja pööranud. Saame end lohutada vaid tõsiasjaga, et Lätis on olukord üksikisiku tulu maksustamisel veelgi hullem.

Aga esmalt Eestist ja järgmisel aastal järsult kerkivast tulumaksuvabast miinimumist. See maksumuudatus on hoiatav populismi näide ja Äripäev soovitab selle tagasi pöörata. Saame aru, et praegune valitsus oma vigu ei tunnista, kuid neid on võimalik mõjutada järgmisel kuul toimuvatel kohalikel valimistel, sest Eesti senise lihtsa tulumaksusüsteemi lõhkus IRL lootuses suurendada partei populaarsust. Valimised on hea võimalus IRLi selle maksujama eest karistada.

Maksumuudatuse eesmärk on üllas. Soovitakse parandada madalapalgaliste inimeste toimetulekut ehk suurendada nende reaalset sissetulekut. Selle vastu me ei ole. Aga see, kuidas seda tehakse, ei kannata mingit kriitikat. Esiteks jätavad poliitikud tulumaksuseaduse muutmise puhul rääkimata olulise negatiivse momendi. Tulevikus võib juhtuda, et tuludeklaratsiooni täites peab senisest suurem hulk maksumaksjaid hakkama riigile tulumaksu juurde maksma. 

Eneselegi ootamatult võib inimene tulumaksuseaduse kontekstis muutuda kõrgepalgaliseks, näiteks kui ta saab aasta lõpus preemiat või müüb tulumaksuga maksustatavat vara, sest 1200 eurost kuupalka ületav iga 1,8 eurot vähendab maksuvaba tulu 1 euro võrra kuni 2100eurose kuupalgani, mil maksuvaba tulu võimalus üldse kaob. Üks võimalus kevadist maksuüllatust vältida on see, kui töötaja üldse loobub tulumaksuvaba osa arvestamisest.

Kui seni sai suurem hulk inimesi tuludeklaratsiooni täites tulumaksu tagasi, siis nüüd võib olukord muutuda vastupidiseks. Ootamatu maksukohustus võib tabada töötavaid pensionäre. Tõenäoliselt tekib ettevõtetes segadust ja negatiivseid emotsioone. Hästi kirjeldas uue süsteemi puudusi esmaspäevases Äripäevas Ernst & Young Balticu partner Ranno Tingas. 

Tulumaksuvaba miinimumi järsu tõstmise positiivne külg on sisetarbimise elavnemine ja palgasurve leevenemine nendel tööandjatel, kus on palju madalapalgalisi töötajaid. Riik ulatab abikäe ja kergitab madalapalgaliste töötajate sissetulekut, ilma et nende palganumber muutuks. Järgmisel aastal võibki pilt paista ilus, kuid halb üllatus ilmneb alles ületuleval aastal esimest uuele süsteemile vastavat tuludeklaratsiooni täites. Teisalt võib oodata ettevõtjaid ees kõrgepalaliste töötajate täiendav palgasurve, sest nende puhul kaob tulumaksuvaba miinimumi võimalus ja reaalne sissetulek väheneb. 

Veelgi kehvemas seisus on aga ettevõtjad, kes peale Eesti tegutsevad ka Lätis, sest lõunanaabrid otsustasid uuel aastal minna üle astmelisele tulumaksule. See võib Eesti ettevõtteid sundida Lätis oma töötajate tasustamist muutma, et see oleksid võrreldavad Eesti töötajate tasudega. Kuna astmeline tulumaks lööb Lätis kõrgepalgalisi, kelle reaalne sissetulek võib väheneda, siis peavad seal tegutsevad ettevõtjad tõenäoliselt Läti tütarfirmade kõrgepalgaliste töötajate tasusid kergitama. 

Eesti ja Läti teevad olulist pööret maksupoliitikas. Äripäevale need muutused ei meeldi. Loodetavasti saavad poliitikud tehtud vigadest ka ise kiiresti aru ja parandavad vead – muudavad maksusüsteemi taas ühetaoliseks ja lihtsaks.