Kes dikteerib tingimusi nagu monopol, on…

Eestis tagatisrahaga koormatud pakendite kogumisega tegelev ettevõte andis klientidele teada, et joogipudelitega sehkendamise eest tuleb edaspidi neile maksta rohkem. Kuigi absoluutsumma jääb ühe pudeli kohta sendi juurde, ulatub protsentides hinnatõus 180 ja 350 vahele. See peaks juba ilma muude argumentideta kinnitama, et tegemist on turul monopoolses seisundis oleva ettevõttega. Ettevõtte 35 miljoni euro suurune käive annab aimu, kui suur see on, suurusjärk on sarnane näiteks Tallinna Lennujaama tulemusega.

Äripäeva hinnangul peakski Eesti Pandipakendi hinnad alluma riigi kontrollile nagu igal teisel turgu valitseval ettevõttel – olgu Tallinna Veel või Elektrilevil. Kui Pandipakend käitub nagu monopol, on loogiline, et teda ka monopolina võetakse.

Kuigi teoreetiliselt on igal joogitootjal vabad käed end Pandipakendi küljest lahti haakida ja toodetud joogi ümber olnud taara ise kokku korjata, on selge, et käsitööna see juba ülesehitatud hulgisüsteemist odavamaks ei kujune ja mõttekas ei ole. Pandipakendi käes on selline pudelikogumissüsteem, mida ei ole otstarbekas dubleerida, seega sisuliselt loomulik monopol. Ka konkurentsiameti hinnangul on see nii, seega on neil keeld kehtestada ebaõiglaseid hindu. Sellisel puhul on riigil õigus hindu kontrollida, et nende ettevõtjate kliendid ei satuks halvemasse seisu, kui nad oleksid siis, kui valdkonnas toimiks vaba konkurents.

Seesama pudelite käitlemise tasu, mida Pandipakend enneolematu tempoga tõsta kavatseb, on ettevõtte enda teatel talle eelmisel aastal kasumi toonud, veel aasta varem käitlemise eest raha ei küsitud.

Pudelite kogumisega on Pandipakend hästi hakkama saanud ja kohustuslikud taaskasutusmäärad on Eestil kenasti täis kogutud. Süsteem käib nii, et joogitootjad maksavad Pandipakendile pudeli pandiraha, mille nad saavad tagasi, kui pudel taarasüsteemi tagastatakse. See vahe, mille võrra vähem pudeleid tagasi tuuakse, kui ostetakse, jääb Pandipakendi kasutusse. Nii on taaskasutusorganisatsioon seda paremini kindlustatud, mida väiksema protsendi taarat ta kogub, muidugi kuni ette pandud normid täis, ja täielik pudelite kokkukorjamine kõlab nagu katastroof.

Tegelikult on asi läinud veelgi kaugemale ja halvemal juhul on pakendeid kokku korjatud rohkemgi, kui nende eest on tagatist makstud, see halb seis oli seotud Lätis müüdud joogiga, kus pudeleid müüdi pandita. Selle võimaluse on Pandipakend nüüd kahte tüüpi triipkoodiga välistanud.

Hinnatõusu põhjusena on Pandipakend toonud Jevgeni Ossinovski aktsiisitõusud, mis on alkokaubanduse riigi võrra lõunasse nihutanud. Kaheldamatult ongi kokkukorjatava taara arv vähenenud, olgu siis tarbijate ostueelistuse muutumise või Läti ostureiside tõttu. Sellise hinnatõusu asemel on konkurentsiamet soovitanud pakutavat teenust odavamaks teha pakendite veebis registreerimise kaudu. Pakendite registreerimine oli käitlemistasu kõrval teine koht, kus hind joogitootjate jaoks vahepeal pea kahekordseks kerkis.

Kui vaadata Pandipakendi rajajaid – õlletootjate liit, karastusjoogitootjate liit, kaupmeeste liit ja karastusjoogi ja õlle importööride liit –, siis on neist mõne huvides alkoholi väiksem aktsiis ka ilma pakendimajanduseta. Saab lihtsalt veel ühe kivi visata.

Ideaalses maailmas oleks naaberriikidel ühine pandisüsteem, kui inimesed just ise kõiki pakendeid tasuta taaskasutusse ei sorteeri. Seda lahendust aga annab veel oodata.