Äripäev • 31. oktoober 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Olge hoiatatud

Foto: Anti Veermaa

Kataloonia teravat vastasseisu Hispaaniaga maksab võtta näitena, kuidas juhtimisvead ja egoistlik poliitika riigi hukatusse viivad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy poliitika on viinud sinnamaani, et eelmisel nädalal kuulutas riigi jõukam osa Kataloonia ennast iseseisvaks. Kuigi pärast vägivaldseks kujunenud referendumipäeva võtsid suuremad väljaanded juba muud teemad esilehele, on olukord riigis uuesti erakordselt pinev. Kataloonias toimuv pole ­ainult Hispaania probleem ja vastasseisu lahendamisega märgitakse maha tulevaste konfliktide mustrid. 

See on õpikunäide, mida riigijuht peaks tegema, et ühe grupi protestivaimu õhutada. Jäik vastuseis Kataloonia kõigile autonoomia suurendamise palvetele on olnud vesi eraldumisidee pooldajate veskile, mis lõpuks reedel iseseisvusdeklaratsioonini viis. Olge ettevaatlikud oma võimu tugevdamiseks vastasseisu õhutamisega, hoiatab see näide.

Juhtub enneolematu

Uudised Hispaaniast ja Katalooniast annavad ennast oodata, mis ühest küljest on ju hea. Ühel päeval välja kuulutatud iseseisvusele teatatakse vastumeetmed järgmisel, mida hakatakse ellu viima veel hiljem. Viitab kaalumisele ja järelemõtlemisele.

Teisalt juhtub aga praegu riigis midagi sellist, mida kunagi varem pole toimunud. Kasutusele on võetud põhiseaduse artikkel 155, mis lubab keskvõimul mässulise omavalitsuse seaduskuulekaks muutmiseks kõiki vajalikuks osutuvaid võtteid kasutada. Juba on Madrid Kataloonia juhid ametist kõrvaldanud, kohaliku politsei keskvõimu juhtimise alla andnud, uued valimised välja kuulutanud ja piirkonna rahalise kontrolli enda kätte võtnud.

Madridi ja Rajoy huvides on näidata Kataloonia iseseisvuse poolt hääletanud omavalitsust kui seaduserikkujate kampa, kellega pole midagi läbi rääkida. Kurjategijatega läbi ei räägita. Ja Kataloonia juhtkonnale esitas prokurör eile tõsiseid süüdistusi – mässus, rahva ülesässitamises ja riigi raha väärkasutuses.

Ükskõik millisel vahendajal on väga raske midagi ette võtta, kuni Hispaania keskvõim hoiab sündmust pundi mässuliste vastuhakuna, mitte kahe võrdse poole eriarvamusena.

Rajoyle tegelikult sobib, et konflikt kestab, sest rohkem kahju sünnib Katalooniale. Majanduslik kahju on juba saabunud, piirkonna kaheksast börsil olnud firmast on Katalooniasse pidama jäänud ainult üks. Neist kaks suuremat on pangad, mille aktsiad on langenud ja kust kliendid on protesti märgiks raha välja võtnud. Alates referendumist on 1700 ettevõtet oma peakontori Katalooniast minema viinud.

Tulevikupilt on ilustatud

Paratamatult tõmbuvad paralleelid Brexiti ja Suurbritanniaga, kust samuti paljud firmad lahkuvad. Kuivõrd Hispaanias pole vaja keelt ja seadusruumi vahetada, käib kontori asukoha vahetamine seal eriti lihtsalt.

Paralleelid jooksevad ka sellele, et kummaski riigis oli lahkulöömise idee kandjate pilt tulevikust ilustatud ja eraldumise argumendid kunstlikult võimendatud ja osalt lausa valed. No näiteks on Euroopast kinnitatud, et Hispaaniast lahkulöömine tähendab Katalooniale sattumist Euroopa Liidust väljapoole. See on kõike muud kui eraldumise eestvedajate maalitud tulevikupilt.

Kui aga ka kõik riigivalitsuslikud erimeelsused Hispaanias ükskord lahendatud saavad, on inimestes üles keeratud vaen ja esile toodud sellised tunded, mille klaarimiseks kulub põlvkond.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt