Kehtestate teemaksu, langetage aktsiise

Aasta algusest üle 3,5tonnistele veokitele kehtima hakanud teemaksu ei ole majandusministeeriumi kinnitusel plaanis laiendada, kuid ekspertide hinnangul tuleb üldine teemaks kõigile teekasutajatele varem või hiljem paratamatult.

Äripäev leiab, et kui riik peab vajalikuks kehtestada kõigile teekasutajatele teemaksu, siis tuleks üle vaadata ka teised maksud, näiteks kütuseaktsiis. Üldine maksukoormus kõigile autoomanikele selle uue maksu kehtestamisega tõusta ei tohi.

Euroopa Komisjon ootab liikmesriikidelt tagasisidet direktiivi muudatusettepanekutele, mis käsitlevad teekasutustasu laiendamist kõikidele sõidukitele. Tagasisidet on eri osapooltelt asunud koguma ka majandusministeerium, kuigi kinnitab samas, et Eestis ei ole maksu laiendamine plaanis.

Autovedajad leiavad, et teemaks võiks laieneda kõigile sõidukitele, kuna naelrehvidega sõitvad sõiduautod lõhuvad teid isegi enam kui veokid. Kõigi sõidukite jaoks ühesugune maks aitaks vältida ka juba levima hakanud skeemitamist, kus ühe suurema veoki asemel hakatakse kaubaveol kasutama mitut väiksemat kaubikut, mis ei ole ei teede, liikluse ega keskkonna seisukohalt parem lahendus. Teisalt on selge, et üldine teekasutusmaks tõstaks nii transpordi kui reisijateveo hindu, mille maksab kinni lõpptarbija.

Äripäevale meeldib ettevõtja Indrek Neivelti poolt ETV saates “Foorum” välja öeldud mõte, et iga uue seaduse tegemisel võiks riik mõne varasema tühistada. Seda üldist põhimõtet võiks laiendada ka maksudele.

Järjest kerkivate kütusehindade valguses tasub meenutada, et kuni 2015. aastani oli kütuseaktsiis otseselt teede remondiga seotud ning täitis sisuliselt sama ülesannet, mida selle aasta algusest peaks täitma teemaks.

2014. aasta lõpuni oli teeseaduses põhimõte, mille järgi vastas teehoiu rahastamise suurus vähemalt 75 protsendile kütuseaktsiisi ning 25 protsendile erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest.

Pärast teeseaduse muutmist seoti kütuseaktsiis teehoiust lahti ning selle selge eesmärk kadus. Täna täidab igal aastal kasvav kasvav kütuseaktsiis sisuliselt ainult fiskaalset ehk eelarvesse raha toomise eesmärki.

Kütuseaktsiisile võis teehoiu rahastamise vaates ette heita asjaolu, et Eestit läbiv raskeveokite transiit läbis Eesti kohapeal tankimata ning maksuraha siia jätmata. Selle aasta algul kehtima hakanud teemaks peaks selle vea ravima, eeldusel, et riik suudab teostada iga päev läbi Eesti vuravate veokite üle ka reaalset järelevalvet.

Kui nüüd teemaks tulevikus siiski erinevalt majandusministeeriumi kinnitustest ja vastavalt ekspertide prognoosidele kõigile autoomanikele laieneb, peab kütuseaktsiis sellevõrra vähenema. Seda enam, et Eesti kõrgete kütusehindade tõttu käidi Lätis soodsamalt tankimas juba enne lõunasuunalise alkoralli algust.

Transpordiga seotud maksud kajastuvad paratamatult otseselt kõigi teenuste ja kaupade hindades ning seda tunnevad oma rahakotis kõik tarbijad, sõltumata sellest, millist transporti nad ise eelistavad.

Teehoiu egiidi all maksumaksja turjalt mitme naha koorimine on lubamatu.