Äripäev • 17 jaanuar 2018
Jaga lugu:

Lööme kinnisvaramaksuga tööjõumaksud alla

Foto: Anti Veermaa

Kinnisvaramaksu kehtestamine sunnib otsima võimalusi, kuidas kasutult seisev vara teenima panna.

Reformierakondlasest Viimsi vallavanem Siim Kallas on välja pakkunud idee kehtestada kohalike omavalitsuste tulubaasi ühe komponendina kinnisvaramaks ning muuta omavalitsused isemajandavaks.

Äripäeva hinnangul väärib kinnisvaramaksu kehtestamine kindlasti arutelu, kuid seda üksnes juhul, kui sellega kaasneb näiteks tööjõumaksude langetamine. Üldine maksukoormus kasvada ei tohi.

Varamaksude julgemat kehtestamist on oma raportites Eestile soovitanud ka majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD). Ka viimases, eelmise aasta septembris avaldatud raportis soovitas OECD liigutada maksukoormus tööjõult kinnisvara poole, mis aitaks ergutada tööjõuturgu ning tõsta riigi konkurentsivõimet. Kõrgemad kinnisvaramaksud tähendaksid, et inimesed eelistaksid kodu omamisele selle üürimist ning neil oleks vajadusel lihtsam töö tõttu elukohta vahetada. OECD andmetel maksustab Eesti kinnisvara kõikidest liikmesriikidest kõige vähem.

Teisalt on sellel ka oma selge põhjus. Eestis on Euroopas erandlikuna erakordselt suur koduomanike osakaal. Eestlasele meeldib oma kodu omada ja maksta pigem pangalaenu kui olla sõltuv üüriturust. Eestis on üle 90 protsendi leibkondadest kinnisvaraomanikud ja seega lööks uus maks mitte ainult jõukamaid, vaid ka vaesemaid. Koduomanikud on ühtlasi ka valijad ning kinnisvaramaks ei ole seetõttu olnud seni ka poliitikute seas kuigi populaarne mõte.

Riigil lihtne koguda

Kinnisvara maksustamise poolt räägib tõsiasi, et seda on riigil lihtsam koguda ja maksumaksjal keerulisem peita. Kinnisvara juba maksude optimeerimise eesmärgil ühest kohast teise transportida ei saa ning maksu saab kinnisvaraomanikult küsida sõltumata sellest, mil viisil ta oma tulu teenib ning kas ja kui palju sellelt maksu maksab. Kinnisvara asub ühes kindlas kohas ning kasutab seega ühe konkreetse omavalitsuse infrastruktuuri, kes selle pealt ka maksu saab koguda. Kinnisvaramaksu lihtsuse eelistele on viidanud näiteks LHV panga asutaja Rain Lõhmus, kes leidis, et see on suurepärane viis saada kätte makse ka temasugustelt inimestelt, kes Eestis ei ela, kuid siin kinnisvara omavad.

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis on aga leidnud, et kinnisvaramaks on igand keskajast, mil maksustati rikkust üksnes väliste näitajate alusel, kuna sissetulekut ei olnud võimalik täpselt deklareerida ja kontrollida. Tänapäeval pole kinnisvara enam nii oluline tootmisvahend ja rikaste inimeste varad on pigem finantsilised ehk hoiused ja väärtpaberid, mida on palju raskem maksustada kui kinnisvara.

Sõltuvalt sellest, mil viisil ja kui kõrge maks kinnisvarale kehtestada, võib see kaasa tuua kinnisvaraturu elavnemise ning inimeste mobiilsuse kasvu. Maa omamine Eestis ei peegelda maksude mõttes selle turuväärtust ning kuna ka kinnisvara maksustatud ei ole, valitseb ilmselt paljude varaomanike seas suhtumine “las seisab, leiba ta ju ei küsi”. Kui aga kinnisvara leiba hakkab küsima, tuleb see kas teenima panna või maha müüa, mis aitab ühelt poolt kaasa lisandväärtuse loomisele, teiselt poolt aga kinnisvara koondumisele ettevõtlikumate inimeste kätte.

Ilmselt tooks uue maksu kehtestamine kaasa ka hulga bürokraatiat – tuleb välja mõelda moodused maksu arvestamiseks ja palgata inimesed sellega tegelema. Kui see võimaldab aga langetada tööjõumakse ja maksta töötajatele suuremat palka, väärib see kindlasti arutelu.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt