Äripäev • 6 veebruar 2018
Jaga lugu:

Ka ettevõtja vajab tunnustust ja tähelepanu

Foto: Anti Veermaa

Läbi aastate on ettevõtjaid riiklike autasude saajate hulgas olnud ligikaudu viis protsenti, mida on liiga vähe.

Eesti tunnustab tänavu iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärkidega 166 inimest, neist üheksa on moel või teisel seotud ettevõtluse arendamisega. Pisut üle viie protsendi, nii nagu paljude aastate keskmine.

Arvestades ettevõtluse rolli ühiskonnas, on ettevõtluse arendajad riiklike tunnustuse saajate hulgas Äripäeva hinnangul selgelt alaesindatud.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on presidendid Lennart Meri, Arnold Rüütel, Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid vabariigi aastapäevade puhul välja jaganud kokku 5731 auraha, neist vaid 287 on saanud ettevõtjad või tippjuhid. Valdkonniti on presidendilt läbi aegade kõige enam ordeneid saanud põllumehed, järgnevad panganduses ja IT-sektoris tegutsevad ettevõtjad.

Keda eelistada?

Loomulikult on Eestis väga palju erinevate elualade inimesi, kes annavad endast enam, kui nõuab nende igapäevatöö ja kes vääriksid riiklikku tunnustust. Kindlasti on valiku tegemine raske ning üht valdkonda teisele eelistada keeruline. Kas ordenit väärib rohkem tubli ametnik, andekas teadlane, usin kultuurielu edendaja või edukas ettevõtja?

Võib tunduda, et ettevõtjad saavad oma tunnustuse ja tasu kätte niigi sellega, et teenivad palju raha. Riigitöötajad, kultuuriinimesed, teadus- ja haridustegelased töötavad nendega võrreldes väikese palga eest, ning riiklik aumärk on just see paljuoodatud tänu ja tunnustus, mis natukenegi kompenseerib väikese sissetuleku.

Kas ei peaks aga lisaks inimeste pühendumisele arvestama teenetemärkide jagamisel ka nende tegude ja otsuste mõjuga Eesti elu paremaks muutmisel? Ettevõtluse mõju meie kõigi heaolule on raske üle hinnata.

Oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, mis ongi ühiskonna arengu vedur. Tulud ettevõtlusest on iga riigi üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Jah, ettevõtjad keskenduvad oma tegevuses kasumi teenimisele, kuid kui nad teevad seda vastutustundlikult ja hoolivalt ning sooviga ühiskonnale tagasi anda, siis väärivad nad kindlasti ka riiklikku tunnustamist.

Kas ettevõtja, kes annetas möödunud aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondile miljoni euro väärtuses aktsiaid, vääriks riigi teenetemärki ja presidendi käepigistust? Või Viljandi äärelinnas rahvusvaheliselt tuntud kõrgtehnoloogilisi pakiroboteid arendavad mehed? Või äkki hoopis mõni maailmas Eesti e-riigi kuvandit kinnistavatest edukate idufirmade asutajaist?

Hoolime ja märkame

Teenetemärgid on president Kaljulaidi sõnul tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.

Kindlasti ei ole Äripäev ordenite jagamisel mingite kvootide kehtestamise poolt, kuid ehk tasuks ettevõtjate panust Eesti ühiskonna arendamisel senisest rohkem tähele panna ja seda ka riiklikult tunnustada. Tunnustust vajame me kõik, ka ettevõtjad ja tippjuhid.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt