Parimad töötajad tuleb endal kasvatada

Artikkel

- Juhtkiri
- Äripäev
- 13. veebruar 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parimad töötajad tuleb endal kasvatada
Foto: Anti Veermaa
Tööandjad kasutavad liiga vähe võimalust kasvatada endale järelkasvu praktikakohtade loomisega.
Konkurents heade töötajate värbamiseks muutub Eestis üha teravamaks ning üheks võimaluseks noore spetsialisti ettevõttega sidumiseks on talle juba õpingute ajal praktikakoha pakkumine. Eesti ettevõtjad on aga koolide ja ülikoolidega koostöö tegemisel seni üsna leiged.
Äripäev leiab, et tihedam koostöö õppeasutuste ja ettevõtete vahel tuleks kasuks mõlemale poolele, eelkõige aga aitaks see ette valmistada tööturul edukalt hakkama saavaid spetsialiste ning efektiivsemalt rakendada järjest kahanevat tööealist elanikkonda.
Vähem töötajaid
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli statistikaameti viimastel andmetel mullu kolmandas kvartalis ligi 12 700 vaba ametikohta, mis on viimaste aastate suurim näitaja. Lähikümnendil väheneb tööealiste inimeste arv Eesti tööturul veelgi.
Demograafiliste piirangute tõttu ei saa Eesti edasine majanduskasv tugineda tööhõive kasvule. Järgmise kaheksa aasta jooksul jääb tööealisi ehk 20–64aastaseid inimesi vähemaks 43 000 võrra. Seega on tööandjad heade töötajate leidmisel järjest tihedamas konkurentsis.
Üheks võimaluseks endale häid töötajaid leida on neid koostöös üli- või kutsekooliga ise kasvatada.
Mitmed ettevõtted on sellest juba ka aru saanud ning pakuvad sobivate erialade õppuritele praktikakohti ning võimalust siduda õppe- ja teadustöö ettevõtte jaoks oluliste teemadega.
Mullu tööandjate keskliidu poolt parimaks praktikakohaks valitud Põhja-Eesti Regionaalhaigla kogemus näitab, et edu toob süsteemne lähenemine töötajate järelkasvu koolitamisse. Haigla panustab koostöös kooliga aktiivselt praktika juhendajate koolitamisse ning kõik tegevused on läbi mõeldud esimesest päevast kuni praktika tagasisidestamiseni välja.
Tänaste õppurite hinnangul võiks aga mitmel erialal praktikakohtade valik olla senisest laiem. Pahatihti pääseb praktikale üksnes läbi tutvuste või vormistatakse õppekavas kohustuslikult ette nähtud erialapraktika fiktiivselt ära, et diplom kätte saada.
Eriti terav on vajadus ingliskeelsete praktikohtade järele. Välismaalt tulnud kraadiõppureid oli Eestis eelmisel õppeaastal pea 4000. Seni on nähtud välistudengites eelkõige kasu meie ülikoolidele, nende tööturule toomiseks on tehtud õige vähe. Eestis ei ole palju ettevõtteid, mis on oma asjaajamises läbivalt ingliskeelsed ja rahvusvahelised ning kuhu ingliskeelne töötaja kohe valutult sisse saab elada.
Teisalt plaanib riik järgneva kolme aasta jooksul kulutada välisspetsialistide Eestisse meelitamiseks kümme miljonit eurot. Välistööjõud on uus reaalsus, millega meil tuleb varem või hiljem kohaneda ja miks mitte alustada harjutamist ingliskeelsete praktikakohtade loomisega.
Rohkem paindlikkust
Vähenev ja vananev tööealine elanikkond ning järjest paremat ettevalmistust nõudvad töökohad sunnivad nii haridusasutusi kui tööandjaid oma tööprotsesse ümber vaatama ja pakkuma suuremat paindlikkust. Töö ja õppimine käivad järjest rohkem käsikäes ning elukestev õpe ei ole vaid sõnakõlks. Nagu alati – võidumehed on need, kes teistest kiiremini muutunud oludega kohaneda suudavad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum