Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oma pensioniraha üle otsustagu igaüks ise

    Foto: Anti Veerma

    Üksnes kohustuslikele pensionisammastele lootma jäädes kujuneb pensionipõlv kasinaks sendiveeretamiseks.

    Kui vaadata, kuidas on 15 aasta jooksul läinud Eesti pensionifondidel, tekib põhjendatud küsimus – kas sellisel pensionikogumisel on üldse mõtet? Juba ongi kõlanud ka ettepanekud lõpetada riigipoolsd maksed pensioni teise sambasse (IRLi esimees Helir-Valdor Seeder) või muuta pensioni teine sammas vabatahtlikuks (Indrek Neivelt).
    Äripäev on selle poolt, et anda inimestele suurem otsustusõigus, kuidas oma raha investeerida ja mil viisil oma vanaduspõlve kindlustada.
    Äripäeva analüüs näitab, et kui kõige kiirema kasvuga fond kasvatas 15 aasta jooksul raha pea 35 protsenti, siis nirumad alla 10 protsendi. Kui aga võtta arvesse ka inflatsioon, on fondide reaaltootlus nullilähedane. Isegi kui inflatsiooni eest jaksavad kehvas sportlikus vormis, kuid heas toitumuses pensionifondid napilt ära joosta, siis palgatõusule kipuvad ikkagi jalgu jääma. Parim pensionifond on 15 aastaga sisse makstud ligi 9000 eurost kasvatanud 12 000 eurot. Kui 15 aastat tagasi võis see olla veel suur raha, siis täna enam mitte niiväga.
    Fondihaldurite töö tulemus ei anna seega justkui põhjust rõõmustamiseks, kuid kõrgete fonditasudega maksame selle kesise töö tegemise heldelt kinni. Kui võrrelda Eestit näiteks Rootsiga, siis annab iga euro meie teises sambas kolm korda väiksema pensioni kui iga euro, mida rootslased on säästnud.
    Lisaks kõigele on kurb tõsiasi, et kui jääda lootma üksnes kahe pensionisamba peale, tuleb pensionipõlv üpris niru. Kindlasti ei võimalda see kunagistest telereklaamidest tuttavat muretut puhkust palmide all, pigem ehk makaronidieeti ja igapäevast toimetulekumuret. Sellest aga kõva häälega palju ei räägita. Ehk oleks põhjust kulutada kommunikatsiooniressurssi pigem inimeste investeerimisteadlikkuse tõstmisele, kui pensionitõusu valimislubadustele.
    Lõpuks vastutab igaüks ise
    Äripäev leiab, et on vastutustundetu jätta inimestele muljet, justkui tagaks tänased kohustuslikud maksed teise pensionisambasse neile tulevikus väärika pensionipõlve. Parem oleks ausalt välja öelda, et pensionipõlves hakkamasaamine on igaühe enda vastutus ja riik seda garanteerida ei suuda.
    Koos vastutusega tuleb aga anda inimestele ka vabadus oma raha investeerimise üle ise otsustada. Ei saa rääkida ka mingist riigi osalusest teises pensionisambas. Riigil ei ole mingit muud raha, kui see, mille me ise riigile maksame. Töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi, millele lisatakse töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kokku maksab töötaja sunniviisiliselt iga kuu teise pensionisambasse 6% oma palgast. Ehk oleks see tulevikku silmas pidades mingil eluetapil aga mõistlikum investeerida hoopis kinnisvarasse või tervisesse või haridusse?
    Riigiisad kipuvad kohati oma tiitlit liiga sõnasõnaliselt võtma ning tõsimeeli arvama, et nemad teavad paremini, kuidas elanikud riigis oma elu korraldama peaksid. Paternalistliku poliitika läbikukkumist demonstreerib veenvalt Läti-suunaline õlleralli. Kui muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks, võiks ilmselt samuti näha jalgadega hääletamise tulemusi.
    Eesti tänane pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik ning aeg oleks see tõde kõva häälega välja öelda, et inimesed teaksid julgemalt oma tuleviku eest ise vastutust võtta.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.