Seome väärtpaberikontod pankadest lahti

Pankade hirm minna vastuollu rahapesu tõkestamise karmistunud reeglitega on muutnud Eestis välismaalaste jaoks pangakonto avamise keeruliseks ja aeganõudvaks. Kuna aga väärtpaberitehingud eeldavad pangakonto olemasolu, on piiriüleste tehingute tegemine tülikas ning see on saanud takistuseks välisinvestorite raha Eestisse liikumisel.

Äripäeva toimetuse hinnangul peaks riik tegema kõik endast oleneva, et soodustada Eestisse tehtavaid välisinvesteeringuid ning muuta mitteresidentidel Eestis äritegemine võimalikult lihtsaks ja mugavaks.

Viimastel aastatel tõhustunud terrorismivastane võitlus ning rahapesu tõkestamise reeglid panevad pankadele kohustuse rakendada kliendisuhte loomisel hoolsusmeetmeid kliendi tausta ja tema majandustegevuse seadusele vastavuse kontrollimiseks.

Mitteresidentide puhul on võimaliku rahapesu risk oluliselt suurem ning pangad ei ole selle võtmisest huvitatud. Välismaalasel on Eestis pangakonto avamine keeruline ning pangad on asunud sulgema isegi olemasolevaid kontosid. Kuna Eesti väärtpabereid ei saa hoida teisiti kui Eesti pangas kontot omades, on pankade soovimatus välismaalastega tegeleda saanud tõsiseks takistuseks välisinvesteeringute Eestisse liikumisel.

Ühelt poolt on Eestis tegutsevate pankade ettevaatlikkus Danske panga Aseri pesumasina ja Läti pangadust räsivate skandaalide valguses igati mõistetav. Karmid meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks on ilmselt vajalikud ning regulatsioon on ühesugune kogu Euroopa Liidus. Teiselt poolt on Eesti huvides olla välisinvesteeringute meelitamisel konkurentsivõimeline.

Üks võimalik lahendus selle punnseisu kõrvaldamiseks on väärtpaberikontode lahti sidumine pangakontodest. Kehtiv väärtpaberite registri pidamise seadus annab küll võimaluse registripidajale (täna Nasdaq Baltic) luua väärtpaberikonto puudumisel ise hoiukonto, kuid kuna sellega tekiksid ka uued kohustused, siis ilmselt puudub registripidajal reaalne huvi sellega tegeleda. Senisest liberaalsem regulatsioon võimaldaks tulla turule uutel kontohalduritel ning soodustaks konkurentsi.

Eestil ei ole välisinvestorile pakkuda suurepäraseid transpordiühendusi muu maailmaga, erakordselt soodsaid tootmistingimusi või odavat tööjõudu, ka siinne kliima ei meelita teiste riikide elanikke siin äri tegema. Saame olla konkurentsivõimelised eelkõige oma nutikuse ja pandlikkusega.

Me peame tähelepanelikult jälgima muutusi meid ümbritsevates oludes ning neile kiiresti ja nutikalt reageerima. Kui seoses rahvusvaheliste regulatsioonidega on tekkinud tõsine tõrge väliskapitali Eestisse tulemisel, ei saa me jääda ootama olude paranemist, vaid peame ise otsima lahendusi tõrke kõrvaldamiseks.

Lahendused on olemas, poliitikutel ja ametnikel tuleb need lihtsalt seadustesse raiuda. Kui soovime olla konkurentsivõimelised, peab meie ärikliima olema selline, et ettevõtjad tahaksid ka kaugemalt tulla oma kapitali ning teadmisi siia investeerima.