Äripäev • 3. aprill 2018
Jaga lugu:

Maksame palka lobisemise eest

Foto: Anti Veermaa

Selle asemel, et maksuseadused korda teha, loodab riik maksudest kõrvale hiilivaid ettevõtjaid vestluse käigus korralikuks veenda.

Maksuametis on küpsenud plaan hakata kutsuma vaibale ettevõtjaid, kes eelistavad maksude optimeerimiseks võtta oma tasu välja mitte palga, vaid dividendidena. Praeguse analüüsi järgi puudutab see esmajärjekorras ligikaudu 1500 ettevõtjat, kes maksid eelmisel aastal endile kollektiivselt ligi 28 miljonit eurot dividende. Konsultatsioonide tulemusena loodetakse muuta nende maksukäitumist ja tagada, et dividendide asemel hakataks maksma juhatuse liikme tasu või palka.

Äripäev leiab, et lobisemise eest maksuametnikele palka maksma ei peaks ning sotsiaalmaksust kõrvale hiilivate ettevõtjate manitsemise asemel tuleks välja töötada vajalikud seadusemuudatused kõigile teada probleemi lahendamiseks.

Habemega lugu

Maksude tasumise vältimiseks oma töötasu palga asemel dividendidena välja võtmine on kõigile ettevõtjatele teada nipp juba üle kümne aasta. Äripäevgi on sellest korduvalt kirjutanud. Kas ja millises ulatuses seda kasutada, on suuresti igaühe südame- ja usutunnistuse küsimus.

Maksu- ja tolliameti hinnangul on dividende teatud juhtudel võimalik käsitleda juhatuse liikme tasuna, kuid 2009. aastal tehtud kohtuotsuse järgi on selleks vajalik täpsem seadusandlik regulatsioon. Seda pole senini sündinud. Selle asemel kostub maksuameti suunalt teatava regulaarsusega üleskutseid olla oma sissetulekute jaotamisel eetiline ja järgida sotsiaalmaksu tasumisel solidaarsusprintsiipi.

Nüüd on siis plaan astuda samm kaugemale ja kutsuda personaalsetele konsultatsioonidele need ettevõtjad, kelle puhul dividendide maksmine töötasu maksmata kõige rohkem silma torkab.

Amet loodab, et vestlusest piisab, kuna varasemast on sarnane positiivne kogemus olemas. Kui OÜ-tajad siiski ei peaks olema altid üksnes hea sõna survel oma maksukäitumist muutma, lubab maksuamet minna rohkemate maksuotsuste teed.

Sõnal on kahtlemata vägi ning maksuametniku sõnal eriti. Ükski ettevõtja ei ole ilmselt huvitatud maksuameti luubi alla sattumisest ning nii võib konsultatsioonide tulemusena maksulaekumine ehk tõesti paraneda. Teisalt on tegemist siiski blufiga, sest 2009. aasta kohtuotsuse valguses ei ole maksuametil seaduslikke hoobasid OÜ-tajate ohjeldamiseks.Ettevõtteid luuakse reeglina kasumi teenimiseks, mitte maksude maksmiseks. Kui ettevõtja on taiplik ja leiab viise, kuidas maksude maksmisest hoiduda nii, et juriidiliselt on kõik korras, seadusega pahuksis ei olda, siis mida tohib talle ette heita?

Vestlus ristiisaga

Parimaid maffiatraditsioone järgivate „sõbralike vestluste“ pidamise asemel võiks Eesti maksuseadused korda teha, et reeglid oleksid kõigile üheselt mõistetavad, ei soosiks avalikku õiglustunnet riivavat käitumist ning võimaldaksid rikkujaid ka reaalselt vastutusele võtta.

Õnneks on Eestis palju eetilisi ettevõtjaid, kes ka endale palga määramisel lähtuvad ausalt sellest, kui suur nende ettevõtte juhtimisel tehtava töö väärtus tööturul tegelikult olla võiks. Mida kauem riik aga oma seaduseakude lappimisega venitab, seda suuremaks need venivad.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt