Äripäev • 30. aprill 2018
Jaga lugu:

Läti viib riigifirmad börsile. Aga Eesti?

Foto: Anti Veerma

Eestil puudub strateegiline plaan kapitaliturgude edendamiseks ja riigiettevõtete erastamiseks.

Läti valitsus sai valmis kapitaliturgude edendamise konkreetse plaani. Hiljuti avalikuks tehtud ja peaministri allkirja kandev 21leheküljeline dokument näeb ette Läti riigiettevõtete kapitaliturgudele viimise. Suuremad riigiettevõtted peaksid börsile jõudma paari-kolme aasta jooksul.

Äripäev küsib, kus on Eesti riigi konkreetne plaan kapitaliturgude edendamiseks ja riigiettevõtete erastamiseks? Oleme pikalt loorberitele puhkama jäänud ja kipume oma majandusotsuste tegemisel lõunanaabritest maha jääma.

Eestile meeldib end pidada kolmest Balti riigist kõige edumeelsemaks ja edukamaks. Seni on majandusnäitajad seda kuvandit toetanud, kuid kui jääme majandust oluliselt mõjutavate otsuste tegemisega hiljaks, võivad olud muutuda ja lisaks alkoholiaktsiisile ka investorite raha Läti suunas voolama hakata.

Lätlaste kava järgi hinnatakse järgmise aasta alguseks 20 riigiettevõtte kõlbulikkust võlakirjade ja aktsiate avalikuks pakkumiseks. Väljavalitute seas on kõik suuremad Läti riigiettevõtted alates Lattelecomist ja Läti raudteest ning lõpetades Riia lennujaama, Läti Posti ja Läti Lotoga. Ettevõtetele leitakse konkursiga finantsnõustajad, kes aitavad 2-3 aasta perspektiivis korraldada vastavad emissioonid.

Mida on Eestil vastu panna? Tallinna Sadama ja Eesti Energia taastuvenergiaettevõtte Enefit Green võimalikud avalikud aktsiaemissioonid. Aga Eesti Energia, Eesti Post, Elering, Eesti Loto, Eesti Raudtee, Elron, RMK, RKAS, Nordica, Tallinna Lennujaam? Ettevõtted on erinevate ministeeriumite haldusalas ning igaüks talitab nendega oma äranägemise järgi. Ühtne, kogu riigi huve silmas pidav riigiettevõtete tuleviku strateegiline plaan puudub.

Riik ei pea olema ettevõtja

Enamikul Euroopa riikidel on strateegia, kuidas kapitalituru kaudu konkurentsieeliseid luua ja majanduskasvu stabiilselt toetada. Aeg oleks ka Eestil selline strateegia luua ning kirjutada sinna sisse konkreetsed plaanid riigiettevõtete erastamiseks. Uuringud kinnitavad, et riik omanikuna on reeglina vähem motiveeritud tegelema innovatsiooni ja efektiivsusega, korruptsioonioht on suurem. Börsil noteeritud avalik ettevõte loob eeldused tulemuslikkuse paranemiseks, millega kasvab ettevõtte väärtus. Riik ei pea tegelema ettevõtlusega.

Teisalt ei ole Tallinna börsi väiksus ja sellest tulenevad probleemid kellelegi saladus. Nasdaq Tallinna börsi juhatuse esimees Kaarel Ots on tunnistanud, et börsi peamine väljakutse on suurendada emitentide arvu. Riik saab omalt poolt kapitalituru arendamisel palju ära teha, eelkõige suurte riigifirmade börsile viimisega. Riigiettevõtetel on mahtu, mis võiksid suurendada vabalt kaubeldavate aktsiate arvu ning parandada börsi likviidust.

Riigiettevõtete osaluste müügist saadud rahaga saab ellu viia vajalikke investeeringuid, samal ajal väheneb ettevõtete poliitiline mõjutamine. Eesti inimesed saavad panustada oma riigi arengusse, saada selle edust osa, teenida dividenditulu ja kasvatada vara.

Läti valitsuse otsuse üle on põhjust heameelt tunda eelkõige Balti institutsionaalsetel ja erainvestoritel, kes saavad tulevikus laiendada oma investeerimisvalikuid. Jääb vaid loota, et ka Eesti valitsus oma jalad kõhu alt välja sirutab ja lõunanaabrite initsiatiivist eeskuju võtab.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt