Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oravatele kantakse pähklid kandikul ette
JuhtkiriFoto: Anti Veermaa
Eesti 200 ja riigireformijatest ettevõtjad on suure osa tööd oravate eest ära teinud, leiab Äripäev juhtkirjas.
Kui Reformierakond Eesti 200 algatusest ja 28 ettevõtja rajatud riigireformi sihtasutuse agendaga konstruktiivselt haakuma ei hakka, siis jääb neil pärast valimisi peeglisse vaadates vaid iseendale grimasse teha.
Mitte et riigireformi nõudvate ja rahastavate ettevõtjate agenda ja Eesti 200 riigi arengu pikemaajalist perspektiivi rõhutamise kaasamine Reformierakonna programmi, kampaaniasse ja tegevusse tingimata valimistel lisahääli tooks – ehkki oskusliku esitlemise korral võiks ja peaks muidugi tooma. Poliittehnoloogiline võimekus on Reformierakonnal pika valitsemiskogemuse tõttu arvestatavalt suur, ideede poliitiline pakendamine ja valijale mahamüümine ei tohiks neile probleem olla.
Peamiselt ja eelkõige aga on küsimus selles, missugust nägu soovib neoliberaalseid märksõnu puistanud uus liider Kaja Kallas oma erakonnale anda – nii et see valimistel edukas oleks, teisalt aga teisest massiparteist, Keskerakonnast päriselt ka millegi poolest eristuks. Isegi Reformi kõige truumad valijad pole unustanud, et Taavi Rõivase teise valitsemisaja lõpuks oli oravkonnast saanud igasuguste uuenduste pidur ja stagnatsiooni võrdkuju, mis tegeles peamiselt oma naba imetlemise ja kohtlase kiitlemisega.
Teisalt aga mäletavad pikema poliitilise kogemusega valijad ka seda, et Reformierakond sündis kunagi nn ettevõtjate erakonnana, paremliberaalse maailmavaate kandjana. Reformierakonna paremliberaalseid tegusid suudab aga tänase seisuga ette tuua pigem ajaloohuviliste seltskond. Isegi riigiettevõtete erastamisega tegeleb lõpuks keskerakondlik valitsus. Kapitaliturgude arengut Reformierakond küll jutlustas, aga ise lillegi ei liigutanud. Tööjõumakse ei vähendanud, sisserännet ei lihtsustanud.
Parempoolne agenda võtab kuju
On tähelepanuväärne, et suure mürtsuga avaliku arvamuse uuringusse sisse murdnud Eesti 200 ületab värskusootuse pealt tugeva usalduskriisi kaasasaamisega juba kohemaid nii IRLi, Vabaerakonda kui ka rohelisi. See ei näita küll mitte niivõrd avalikku toetust nende ideedele – sest konkreetseid ideid ja lahendusi neil siiamaani üldse ei olegi –, vaid suurt avalikku igatsust muudatuste järele poliitmaastikul. See igatsus paistab olevat suurem kui tavapäraselt enne valimisi ripakil olevate protestihäälte üleskorjamise võimalus.
Kuna 28 ettevõtja loodud riigireformi asutus on tõotanud absoluutselt apoliitilisust – mis ideede elluviimise kontekstis on muidugi mõista võimatu –, jääb riigi õhemaks ja efektiivsemaks hööveldamise kavade ja lubadustega poliitturult häälte kojutoomise töö Reformierakonna teha. Kuna ettevõtjad moodustavad ka Reformierakonna elektraadist pigem väikese osa, ei ole see arusaadavasti lihtne. Keskerakondlasi ja sotsiaaldemokraate õhema riigi ideoloogia ei kõneta, nende valijaid samuti mitte.
Eesti 200 ja ettevõtjate 28 on juba maha saanud olulise asjaga: nad on paremliberaalse agenda poliitilise debati keskmesse toonud. Kas Kaja Kallase ajalooliselt ja ka sugulusliini pidi koormatud isemajandava Eesti ideestik riigireformijate ideedega programmiliselt haakub või hakkab kampaanias hoopis Rõivase kombel lennukitega mängima ja harjumuspärasel kombel vene kaarti lehvitama, on juba tema ja Reformierakonna valik. Pähklid on neile kandikul ette kantud: oma asi, kas pistate nahka või panete kasvama.