Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Sadam murrab börsi jaoks jääd

    Foto: Anti Veermaa

    Tallinna Sadama aktsiaid märkis ligi 14 000 inimest, kes kõik suurendavad ühiskonnas teadlikkust investeerimisest.

    Eile avalikuks saanud Tallinna Sadama aktsiate esmase avaliku pakkumise tulemused lubavad riigiettevõtte börsile sisenemise igati edukaks lugeda. Investorite huvi sadama vastu oli suur ja emissioon märgiti kolmekordselt üle.
    Tallinna Sadama aktsiast on saanud tõeline rahvaaktsia ning loodetavasti aitab selle populaarsus kasvatada inimeste teadlikkust investeerimisest ja suurendada aktiivsete investorite hulka.
    Tegelikult ei ole sadama suur menu muidugi mingi imeasi, arvestades sellele tehtud reklaamikampaaniat ning laialdast meediakajastust. Pealegi on aktsiate esmased avalikud pakkumised Tallinna börsil reeglina ikka täis ja üle märgitud, seda ka keerulisematel aegadel. Praegu on aga aeg börsile tulekuks väga soodne, sest investeerimisvõimalust otsivat raha on inimestel palju.
    Eesti Panga andmetel kasvasid nii majapidamiste kui ka ettevõtete hoiused viimase aastaga 10% ehk isegi kiiremini kui nende laenu- ja liisinguportfellid. Aprillikuu lõpus küündis ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht 13,2 miljardi euroni. Eestlastel ei ole mitte kunagi olnud nii palju vaba raha käes kui praegu. Pangakontol jõude seisev raha ei teeni aga midagi, sest eurotsooni rahapoliitika soosib madalaid intresse. Sellises olukorras hakkavad ka seni investeerimiskauged inimesed tulutoovamate rahapaigutusvõimaluste järele ringi vaatama.
    Asjaolu, et riik jätab kaks kolmandikku sadamast siiski endale, mõjub kogenud investori jaoks täiendava riskifaktorina, sest see jätab võimaluse poliitikutel sadama juhtimisotsustesse sekkuda. Poliitiku esmane huvi ei pruugi aga sugugi olla sadama majandusedu. Varasema investeerimiskogemuseta inimese jaoks võib riigi suurosalus seevastu mõjuda pigem julgustavalt, sest riik tundub partnerina usaldusväärne – riigid ju pankrotti ei lähe.
    Korralik dividendimaksja
    Nii sadama juhid kui ka majandusminister Kadri Simson (Keskerakond) on kinnitanud, et Tallinna Sadama aktsia hakkab selgelt olema dividendiaktsia. Esimene dividendimakse tuleb järgmisel aastal ning kui lubadus peab, et kahel esimesel aastal makstakse dividende vähemalt 30 miljonit eurot aastas, on sadam tõepoolest viisakas dividendimaksja. 
    Investor Madis Müür kirjutab tänases kolumnis, et börsidest on kujunemas väsinud ettevõtjatele osaluse rahaks tegemise koht ning tegelik kasv ja seega ka tõeliselt kasumlik investeerimine toimub juba enne ettevõtete börsile sisenemist. Kogenud investeerimishai vaatevinklist võib tal isegi õigus olla, kuid paljude investorite jaoks jääb börs siiski stressi- ja riskivabamaks valikuks.
    Kindlasti ei ole Tallinna Sadam iduettevõte, mis mõne aastaga oma väärtuse kümnekordistab, kuid teisalt ei lähe ta lähiajal ilmselt ka pankrotti ning 6-7% dividenditootlus on ikka palju parem kui raha niisama pangakontol hoida. Sadama IPO tõi investeerimise juurde hulga uus inimesi ning ehk on just see kõige olulisem majandusmõju. Paljudele neist jääb Tallinna Sadam esimeseks ja viimaseks aktsiaks portfellis, kuid mõnele kindlasti mitte. Ja nende raha on Tallinna Sadama tuules börsile tulijatel juba palju lihtsam kaasata.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Apple kaotab Hiinas turuosa kohalikele konkurentidele
Apple'i müüs Hiinas iPhone nutitelefone esimeses kvartalis 19% vähem, mis on suurim langus alates 2020. aastast ning loovutab jätkuvalt oma turuosa kohalikele konkurentidele nagu Huawei ja Xiaomi.
Apple'i müüs Hiinas iPhone nutitelefone esimeses kvartalis 19% vähem, mis on suurim langus alates 2020. aastast ning loovutab jätkuvalt oma turuosa kohalikele konkurentidele nagu Huawei ja Xiaomi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.