Äripäev • 14. juuni 2018
Jaga lugu:

Tallinn, ummikute linn

Juhtkiri
Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Tallinn võiks teetöid planeerides ette võtta vähem objekte korraga ja need vähemad kiiremas tempos valmis teha, leiab Äripäev juhtkirjas.

Suvised teetööd on igal aastal Tallinna ummikuid tekitanud, kuid tänavu on ilmselt kõik liiklejad märganud, et ummikuid on rohkem ja need on – eriti autoga liiklejale – ajaliselt koormavamad kui eales varem. Sellal kui enamik sotsiaalmeedia kasutajatest postitab üleskaevatud linna pilte ja kirub aeglast autoderivi, jagavad naljamehed pilte neid vähestest paikadest Tallinna kesklinnas, kus juhtumisi parasjagu teetöid ei tehta.

Äripäeva meelest saaks linn teetöid palju paremini planeerida: üles kaevata võiks korraga vähem kohti ja neis tööd kiiremini ära teha, kasutades ka näiteks nädalavahetusi. Tõsi, nädalavahetusel töötamine muudab tööd kallimaks. Teisalt aga pole rahaliselt mõistlik ka töödeks kasutavatel masinatel jõude seista lasta.

 

Mõistame, et seda soovitust on välja öelda lihtsam kui teha. Kuid mõistame ka neid inimesi, kelle meelest on ummikud muutunud täiesti talumatuks. Ummikud ei ole kunagi olnud nii pikad ja piinavad kui tänavu. Eilse päeva 266 teesulgemist ja -ehitust Tallinnas ei pruugi jääda mingiks rekordiks.

Inimesed, kelle tööaeg on paindlikum, võivad ju varem tööle tulla ja kontorist lahkuda enne tipptundi – ja seda nad teevadki. Kellel on kodus töötamise võimalus, kasutab seda. Ent seda pole mitte kõigis ettevõtetes ja kõigil erialadel. Näiteks teenindussfääris töötavatel inimestel pole töö tegemise kellaaega parimagi tahtmise juures võimalik valida, samuti ei saa oma tööd kodus teha suurem osa ametnikke, kelle tööülesannate hulka kuulub kodanikega suhtlemine.

Lapsevanemad, kes seni on tööletulekut ühitanud laste kooli või lasteaeda viimisega, saavad mõningast leevendust kooliaasta lõpuga. Ent teatavasti on täiskasvanutel enamasti puhkust kuu jagu, sellal kui koolivaheaeg on laias laastus kolm kuud pikk. Pisemaid tuleb lasteaeda viia niikuinii ja ka koolis käivad lapsed vajavad sõidutamist ikka, kui ka mitte igal hommikul kooli.

Puhkuste ajutine leevendus

Muidugi saabki suuremaid teetöid teha eelkõige suvel, mitte sügisel või talvel, mil maa on külmunud. Tõsi on ka see, et väga häid lahendusi Tallinnas ei terenda. Autoomanikke tuleb juurde ja kes korra autoga liiklema hakanud, ei loobu sellest niisama kergesti. Nn tasuta ühistransport ei ole inimesi autoroolist bussi-trammi kasutama suunanud, vähemasti mitte määral, mida saaks eduloona ette tuua. Hooned aga asuvad ikka seal, kus need asuvad, neid ei saa tee laiemaks ehitamise eesmärgil teise paika lükata. Kohtades, kus läbimurded võimalikud, on need juba suuremalt jaolt tehtud. Suurematest ettevõtmistest on 14 miljonit eurot välisrahastuse toel minemas Reidi tee ehituse alustamisse ja 10 miljonit Haabersti ristmiku ehituse lõpetamiseks.

Enne kohalikke valimisi olid ummikud Tallinnas teema, mille lahendamisest palju räägiti. Ükski poliitiline jõud ei taha aga tunnistada, et tegelikult siin mingit võluvitsa ei ole. Ja võrreldes Euroopa suurlinnadega on Tallinna ummikud veel pisikesed, sest Tallinn ise on Euroopa pealinnadega võrreldes tilluke. Kes näinud Pariisi või Lissaboni ummikuid, halab Eesti pealinnas liigeldes ilmselt tunduvalt leplikumas toonis.

Teede kapitaalremonti paigutatav 21 miljonit eurot võiks linlase liiklemismugavuse parandamisse siiski siirduda viisil, mis inimese närve viimseni proovile ei pane. Puhkuste ja koolivaheaja leevendus on ajutine. 

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt