Katsume riigina idudega sammu pidada

Eesti idufirmadel läheb enneolematult hästi. Tehnoloogiaettevõtja ja investor Allan Martinson prognoosib, et Eesti tehnoloogiasektor kaasab sel aastal kokku vähemalt 350 miljonit eurot ja Eesti tõuseb sellega USA ja Iisraeli kõrval maailma kolme tähtsama tehnoloogiariigi sekka.

Edukaid idusid on Eestis järjest rohkem ja see tähendab muu hulgas ka seda, et riigi tasandil on aastaid tagasi tehtud õigeid otsuseid ja suudetud luua neile soodne kasvulava. Nüüd on oluline teha otsuseid, mis võimaldavad neil idudel Eestis ka suureks kasvada.

Firmade lihtne asutamine, nutikad, tehnoloogiahuvilised ja keeli valdavad inimesed, rahvusvaheline innovatiivse riigi kuvand, senine suhteliselt lihtne maksusüsteem, e-residentsus, avaliku ja erasektori tugi inkubaatorite, kiirendite ja rahastuse näol on loonud keskkonna, kus idufirmad saavad tekkida ja kasvada.

Apple'i ikooniline looja Steve Jobs nimetas ühes ammuses intervjuus neli olulist eeldust, mis muutsid võimalikuks Silicon Valley fenomeni. Lisaks arenenud ärikultuurile, tugevatele ülikoolidele ja kättesaadavale rahastusele oli tema hinnangul oluline miski, mida ta nimetas mesilastaru efektiks. See on kriitiline mass sarnase valdkonna ettevõtteid, mis annavad oma töötajatele kindluse, et isegi kui üks ettevõte mingil põhjusel ei sobi, siis on ümbruskonnas veel palju teisi, mis suudavad sarnast tööd ja rakendust pakkuda. Eesti on suutnud selle kriitilise massi tekitada, siin on tekkinud tugev start-up-kogukond. Nüüd on aeg astuda arengus samm edasi.

Hiljuti oli Äripäeval põhjust juhtkirjas kirjutada Taxifyst, mis kaasas investeeringuna 175 miljonit dollarit ning tõusis neljanda Eestist pärit idufirmana enam kui üle 1 miljardi dollarise turuväärtusega ettevõtete sekka. Enne Taxifyd on Eesti idufirmadest jõudnud ükssarviku staatusesse Skype, Playtech ja TransferWise. Kuigi kõigil neil on Eestis endiselt suured esindused, on nii Playtech kui ka TransferWise kolinud oma peakorteri Londonisse. Skype'i arendustiim on valdavalt endiselt Eestis, kuid ametlik peakorter siiski Luksemburgis.

Osalt on ilmselt paratamatu, et ettevõtte kasvades ja rahvusvahelise ärihaarde laienedes tuleb kolida suurtele finantskeskustele lähemale. Sinna, kus liiguvad raha ja otsustajad. Eesti huvides on siiski teha kõik endast sõltuv, et hoida ka suurte ja edukate idude peakontorid Eestis, mitte mõnes Euroopa, Ameerika või Aasia suurlinnas.

See nõuab senisest paremaid transpordiühendusi muu maailmaga, oluliste teenuste, meditsiini- ja koolisüsteemi muutumist avatumaks ja rahvusvahelisemaks, ametnike inglise keele oskuse olulist paranemist. Eelkõige nõuab see aga poliitilist tahet ja valmisolekut asuda riigi tasemel start-up-kogukonnaga dialoogi.

Näiteks Skype registreeriti kunagi Luksemburgis just põhjusel, et sealne valitsus oli telekomisektori ettevõtete soovide suhtes avatud ja vastutulelik, on meenutanud praegune Mangrove Capital Partnersi investor, kunagine Skype’i juhtivtöötaja ja hiljem Skype’i müüki eBayle juhtinud Michael Jackson. Kui ettevõte järgis Luksemburgi seadusi, võis ta olla kindel riigi toele rahvusvahelises suhtluses.

Eesti on suutnud luua tugeva start-up-kogukonna, katsume nüüd nende kiire kasvuga sammu pidada.