Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõte on inimesed, mitte kontor ja masinad
Kui 30 töötajat saavad lahkuda nagu üks mees ja alustada uut nädalat, töötades uues kohas, siis on asi omanikus.
Kui suur võib olla omanike üllatus, kes lõpetavad nädala teadmisega, et neil on mitmekümne miljonilise käibega toimiv logistikaettevõte, ning avastavad pärast nädalavahetust, et tegelikult on neil vaid tühi tuba ja kasutatud kontorimööbel? Lahkunud on nii ettevõtte juhid, töötajad kui ka kogu oskusteave.
Äripäev leiab, et kui omanikku tabab selline sündmuste käik ootamatult, siis on ta tegeliku sideme oma ettevõttega juba ammu kaotanud ning alles ongi jäänud vaid see, millesse ta sisuliselt investeerinud on – kontor ja mööbel.
Kui 30 töötajat saavad lahkuda nagu üks mees ja alustada uut nädalat, töötades uues kohas, siis ei saa süüdistada üksnes ettevõtte juhte varguses ja töötajate eksitamises. Omanikel on põhjust peeglis endale sügavalt silma vaadata ja küsida, kuivõrd nad tegelikult selle ettevõtte käekäigu vastu huvi on tundnud. Hea omanik teab oma ettevõttest siiski rohkem kui üksnes kasumiaruannet.
Raha masinate alla
Eesti ettevõtete investeeringutest 69% läheb masinatele, seadmetele, maale ja ehitistele ning innovatsiooni toetavad immateriaalse põhivara investeeringud moodustavad alla kolmandiku, selgus sel nädalal tutvustatud Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust. Eesti ettevõtjad eelistavad erinevalt näiteks oma Skandinaavia kolleegidest investeerida seadmetesse, mitte inimestesse. Masinad ja kinnisvara juba usaldust ei peta ning ise konkurendi juurde ei kõnni. Kiputakse aga unustama, et ilma inimesteta seadmed ei tööta.
Inimene ei ole masin, mille sa ühe korra kindla kuumaksega soetad, kohale asetad ja siis unustad – küll ta töötab. Lõputult ei tööta – või vähemalt mitte sinu jaoks. Ja tegelikult ei tööta isegi masinad ilma regulaarse hoolduse ja sobivate töötingimusteta kuigi kaua.
Eesti on pikalt olnud odava tööjõuga riik, kuid see aeg on läbi saanud. Eesti Pank nendib oma möödunud nädalal avaldatud majandusprognoosis, et Eesti ettevõtlussektorit iseloomustab järjest suurenev tööjõupuudus. Tööealisi- ja võimelisi inimesi jääb tööturul järjest vähemaks ning ainus võimalus areneda on suurendada töötamise efektiivsust. Arendada nii oma töötajaid kui ka tööks kasutatavaid vahendeid ja lahendusi.
Konkurents tööturul muutub järjest karmimaks ning esimesed kaotajad on need, kes ei suuda või ei soovi pakkuda oma töötajatele konkurentsivõimelisi töötingimusi. Sissetulek on loomulikult oluline, kuid kaugeltki mitte ainus ja ühel hetkel ehk isegi mitte peamine vahend, millega töötajat jääma või töökohta vahetama meelitada.
Miks inimesed töötavad?
Et mitte avastada end ühel hommikul töötava firma asemel üksnes tühja kontori, kasutatud mööbli ning tööandja logoga susside omanikuna, tuleb huvi tunda ja teada, miks inimesed sinu ettevõttes töötavad. Või ei tööta.
Kord saabub ehk aeg, kus suure osa tööst teevad inimeste asemel robotid, kelle tunnete ja motivatsiooni pärast ei pea üleliia muret tundma, kuid selleni on veel aega. Ja küllap tuleb isegi robotitel aeg-ajalt tarkvara uuendada, et nad häkkerite või pahavara meelevalda ei langeks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.