Töölt kooli käimine tuleb muuta mugavaks

Kevadine vastuvõtuperiood suuremates Eesti ülikoolides on tänaseks lõppenud ning selgunud on populaarsemad erialad. Võrreldes varasemate aastatega suuri muutusi ei ole – jätkuvalt on tipus arstiteadus, ärindus ja informaatika, kuid ka psühholoogia, avalik haldus ning reklaam ja suhtekorraldus.

Äripäeva hinnangul on tänane kõrghariduskorraldus Eestis selgelt ajale jalgu jäänud ja ei vasta ei õppurite ootustele ega ühiskonna vajadustele.

Tänane Eesti kõrgharidussüsteem on endiselt keskendunud otse gümnaasiumist saabunud noortele jätkuhariduse pakkumisele. Valdav enamus erialasid pakub kõrghariduse esimesel astmel üksnes päevaõppe võimalust ning eeldab, et õppuril on võimalik koolis käia viiel päeval nädalas päevasel ajal – et on võimalik pühenduda täielikult ja üksnes õppimisele.

Tegelikkus ja õppurite ootused on aga teistsugused. Eesti rahvastik vananeb ning gümnaasiumilõpetajaid jääb aasta-aastalt vähemaks. Teiselt poolt aga sunnib tehnoloogia kiire areng inimesi konkurentsivõime säilitamiseks end pidevalt täiendama. Suureneb vajadus täiend- ja ümberõppe järele. Ka ERR Novaatorile sisseastumisavalduste numbreid kommenteerinud TLÜ teaduskommunikatsiooni spetsialist Kerli Onno tõi välja, et tudengid eelistavad tsükliõpet. See selgitab tema sõnul nii näiteks haldus- ja ärikorralduse eriala populaarsust kui ka muid muutusi.

Tsükliõpe võimaldab inimestel omandada kõrgharidus ka töö ja pere kõrvalt, ülikoolid aga ei ole motiveeritud seda õppevormi kõrghariduse esimesel astmel pakkuma. Magistriõppes on see juba märksa levinum.

See aga tekitab kunstliku barjääri haridustee jätkamisel neile, kes mingil põhjusel ei saanud või soovinud kohe pärast keskhariduse omandamist kõrgkooli astuda.

Gümnaasiumilõpetaja erialavalik ei ole reeglina kuigi teadlik, sest tegelik kokkupuude erinevate erialadega on napp ning valik tehakse suuresti ühiskonnas meedia vahendusel levivate väärtushinnangute ning vanemate ja õpetajate soovituste najal.

See toob kaasa erialas pettumisi, väljalangemisi ning õppimist "üksnes paberi nimel". Reaalne töökogemus loob eelduse märksa teadlikumaks ja motiveeritumaks kõrghariduse omandamiseks soovitud alal. Seetõttu oleks kõigi huvides, et kõrgharidus oleks ühtviisi mugavalt kättesaadav nii otse gümnaasiumist tulijatele kui ka kutsehariduse omandanutele või töö kõrvalt õppijatele.

"Tasuta kõrghariduse" viljad

Paraku on elu liikunud pigem vastupidises suunas. Alates 2012. aastast kehtima hakanud "tasuta kõrgharidusega" kadus ülikoolidel õigus õppuritelt õppemaksu võtta ning see tõi kaasa avatud õppe võimaluste olulise vähenemise. Töötaval inimesel muutus väga keeruliseks õppimise ja töötamise ühildamine.

Kuigi kavatsused olid ilmselt head, ei kukkunud "tasuta kõrghariduse" projekt tegelikus elus kuigi õnnestunult välja. Praegu leiabki toonase haridusreformi arhitekte pigem tasulise kõrghariduse pooldajate ridadest.

Äripäev on veendunud, et kõrghariduses peaks suurem rõhk olema paindlikul õppel, mis võimaldaks õppida ka töö kõrvalt, teha teadlikumaid valikuid eriala valikul ning miks mitte olema ka osaliselt või täielikult tasuline.