Äripäev • 23. juuli • 3 min
Jaga lugu:

Kuidas sina kaootilisest Brexitist võidad?

Eesti ettevõtetel tasuks ära teha vajalikud ettevalmistused segaseks, st väljaastumislepinguta Brexitiks, leiab Äripäev juhtkirjas.

Brexiti kõneluste stoppamine sundis Euroopa Komisjoni avaldama eelmisel nädalal hoiatuse liikmesriikide valitsusele ja ettevõtetele, et nad hakkaksid valmistuma kaootiliseks Brexitiks, kus Ühendkuningriik lahkub EList väljaastumislepinguta.

Ka Eesti ettevõtetel tasuks oma tegevus selles valguses üle vaadata ja vajalikud ettevalmistused segaseks Brexitiks ära teha. Tähtaeg 30. märts 2019 kell 00.00 pole enam kaugel.

Kõige enam puudutab Brexit neid Euroopa riike, kellel elab Ühendkuningriigis palju kodanikke, kellel on ülejäägis kaubavahetus Suurbritanniaga ja kes on Euroopa Liidu toetuste netosaaja.

Eestil on neist kolmest kriteeriumist täidetud poolteist, kõige selgemalt ELi toetuste osa ja samuti elab meil mõningal määral inimesi Suurbritannias. Kaubavahetus on meil EList lahkuva saareriigiga pigem negatiivne, mullu eksportisime sinna pisut alla 300 miljoni euro ja importisime sealt veidi alla 400 miljoni euro eest kaupu ja teenuseid.

Igal juhul tasuks ettevõtetel, kes saareriigiga kauplevad, load ja tarneahelad võimalikeks häireteks valmis panna. Brexit tähendab piiril kehtestatavaid uusi kontrolle, muudab Ühendkuningriigi välja antud litsentside, sertifikaatide ja lubade kehtivust ning andmete edastamise tingimusi.

Euroopa Liidu toetuste vähenemisest on Eestis sel kevadel juttu olnud, arvestuslik miinus on meil umbes 200–250 miljonit eurot aastas. Kõige suurema tõenäosusega tuleb see ettevõtetele antavate toetuste arvelt ja sellega võiksid alustavad ja ka juba tegutsevad ettevõtjad oma äriplaanis arvestada. Aeg, kus ettevõtlus sai massiliselt toetust, on selleks korraks läbi saamas. Ilmselt jäädavalt.

Praegu makstakse umbes 90 protsenti Eesti ettevõtetele mõeldud toetustest Euroopa Liidu abirahast. Äripäev on nõus ekspertidega, kelle meelest pole sellises mahus ettevõtete toetamine vajalik ja on kohati suisa kahjulik, sest lõhub turgu ja tekitab lisakulusid tulevikku.

„Meie audit näitas seda, et tegemist on (ettevõtete toetuste näol – toim.) maha visatud rahaga. Mingit arenguhüpet tänu nendele toetustele ei ole tulnud,“ on öelnud ka äsja ametist lahkunud riigikontrolör Alar Karis. Eurotoetuste osas tuleb Brexiti tõttu arvestada ka, et Eesti sissemakse ELi eelarvesse veidi suureneb.

Nn segasest Brexitist rääkides tuleks arvestada aga ka, et segane aeg võib avada nii mõnigi kord uued ärivõimalused. Ses mõttes on hea vaadata, kuidas erinevad Euroopa riigid juba praegu järgmise aasta 30. märtsiks valmistuvad.

Kõige enam on Brexitiks, ükspuha kas lepinguga või mitte, valmis loomulikult Suurbritannia naaberriigid Belgia ja Holland. Esimene investeerib praegu Bloombergi andmetel märkimisväärseid summasid droonidesse ja veealustesse skänneritesse oma rannikualale ning hangib usinalt sularaha ja narkokoeri. Holland suurendab 15% tolliametniku arvu.

Lisaametnike vajadust piirile analüüsib ka Poola, kes valmistab ette ettevõtete riskimaandust. Leedu peab parasjagu ettevõtetega kõnelusi Brexiti mõju üle. Rootsi valitsus on loonud „valmisolekugrupi“ segase Brexiti mõjude hindamiseks. Hispaania valmistub kaitsma oma turismitööstust võimalike lennuliikluse katkestuste eest. Taani on palunud kõiki ministeeriume arvestama lepinguta Brexitiga. Eks seda tuleb arvestada ka meil.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt