Danskest keegi puudust tundma ei hakka

Äripäev 15. august 2018, 06:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180815/OPINION01/180819851/AR/0/AR-180819851.jpg

Danske praegusel suuremal koomale tõmbamisel ei ole suurt mõju pangateenuste pakkumisele Eestis.

Juba kevadel üksnes Põhjamaade äriklientidele keskendumisest teatanud Danske pank on asunud Eesti ettevõtjate kontosid sulgema ning valmistub sisuliselt Eesti turult lahkuma.

Äripäeva hinnangul on see panga poolt loogiline samm arvestades Eestis rahapesuga saadud mainekahju ning ei mõjuta kuigivõrd siinset finantsteenuste turgu.

Eesti jaepangandusturul ei ole Danske pank sisuliselt osalenud juba mõnda aega ning Danske turuosa ka ettevõtete laenuturul oli aasta algul alla 10%.

Danske Eesti kontori klientide hoiused ja käive jätkasid vähenemist ka eelmisel aastal ning ilmselt ei tulnud 4000-le kohalikule laenu- või investeerimistooteid mitteomavale kliendile suure üllatusena äsjane teavitus nende kontode sulgemise kohta.

Valikut on piisavalt

Suur osa panga klientidest on ilmselt juba oma rahaasjad mõnda teise panka üle viinud ning neil, kellel see veel ees seisab, on õnneks valikut piisavalt.

Lisaks suurtele Skandinaavia pankadele on võimalik valida ka Eesti kapitalil põhinevate finantsteenuste pakkujate vahel. LHV pank kinnitabki, et näeb klientide hulgas praegu suurt liikumist, kuna paljud uut panka valivatest klientidest teevad selle otsuse just nende kasuks.

Küllap võib Danske poolt hüljatud klientidele kindlust pakkuda LHV Groupi juht Madis Toomsalu sõnum, et kodumaise pangana nemad koduturul nõnda käituda ei saaks. „Oleme siin ja vastutame.“

Danske pank võib küll kinnitada, et otsus Eesti turult välja tõmbuda ei ole kuidagi seotud panga Eesti filiaalis toimuva rahapesukahtlustuse uurimisega, kuid lahkumise ajastus viitab siiski soovile see ebameeldiv juhtum selja taha jätta ning loobuda määritud maine puhastamisega kaasnevast aja- ja rahakulust.

Eesti turg ei ole panga jaoks sedavõrd oluline ja kasumlik ning mäng lihtsalt ei vääri küünlaid. Indrek Neivelti hinnangul võis Eesti ja kogu Baltikum olla võib-olla vaid üks või kaks protsenti Danske grupi kasumist.

Ka Inbanki asutaja ja nõukogu esimees Priit Põldoja viitab, et ju siis oli Baltikumi osakaal Danske koguäris ikkagi piisavalt ebaoluline, et siin pingutada edasi.

On märgiline, et Danske on Nordea ja DnB kõrval juba kolmas Skandinaavia pank, mis Balti riikidest oma tegevust välja tõmbama valmistub.

Ühelt poolt võib põhjuseks olla viimastel aastatel tõhustunud terrorismivastane võitlus ning rahapesu tõkestamise reeglid, mis panevad pankadele senisest suuremad kohustused ja vastutuse ning sunnivad riskide suurust ja tasuvust ümber hindama.

Kodumaine kapital pangaturul

Teisalt on aga ka kodumaised pangad muutunud erinevate pangateenuste pakkumisel oluliselt aktiivsemaks.

Eesti Panga hinnangul ei ole Danske praegusel suuremal koomale tõmbamisel eeldatavasti täiendavalt suurt mõju pangateenuste pakkumisele Eestis.

Loodus tühja kohta ei salli ning Eesti klientidel on pangandusturul valikut piisavalt. Lisaks väliskapitalile on ka finantsteenuste pakkumisel järjest tõseisemalt konkurentsis kodumaine kapital. Danskest ei hakka keegi puudust tundma.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. August 2018, 20:29

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing