Katteta lubadused lähevad kalliks maksma

Kuum suvi hakkab lõppema ning lähenevateks parlamendivalimisteks valmistuvad erakonnad on asunud valijatele tutvustama oma esimesi valimislubadusi. Kuigi esialgu ei ole need veel programmidesse raiutud ja on mõeldud pigem valijate meelsuse testimiseks, torkab silma, et enamiku plaanide taga puuduvad katteallikad või isegi üldisem mõjude analüüs.

Äripäev leiab, et selliste katteta ja teadmata mõjuga lubaduste jagamine on valijat solvav ja ebariigimehelik käitumine.

Võimalus noortele peredele võtta riigi käendusega eluasemelaenu ilma omafinantseeringuta on Keskerakonna valimislubadus, mis kõnetab kindlasti noori peresid ja nende omakseid – kokkuvõttes päris suurt hulka valijaid. Kes siis ei tahaks, et noor pere saaks oma uut elu alustada päris oma kodus.

Milline oleks sellise otsuse mõju aga niigi kuumavale ehitussektorile ja kinnisvaraturule? Kellele on tegelikult kasulik kergekäeliselt võetud laenud ja erasektori kasvav laenukoormus? Ning kas otsuse mõjul kallinev kinnisvara tegelikult ka noortele peredele kättesaadavamaks muutub? Sellele kas ei mõelda või – mis veel hullem – sellest ei hoolita.

Või siis sotside lubadus tagada hooldekodu koht ka neile eakatele, kel rahalised võimalused puuduvad. Väga oluline teema ja Eesti vananevas ühiskonnas puudutab paljusid, kel eakad lähedased enam iseseisvalt hästi hakkama ei saa.

Milline oleks sellise otsuse mõju aga riigieelarvele ning kas selleks tuleks tõsta niigi juba ettevõtlust pärssivaid tööjõumakse? Kas see võiks kaasa tuua kõrgepalgaliste töökohtade kolimise piiri taha? Ning kuskohast tulevad töötajad uutesse hooldekodudesse, kui isegi tänased tööjõupuuduse üle kurdavad?

Kui lihtlabastele pensionitõusu lubadustele ja aktsiisilangetustele on lihtsam hinnalipikut külge panna, siis mitme juba avalikkuse ette toodud valimislubaduse mõju on märksa mitmetahulisem kui üks number riigieelarves.

Ajakirjanik Anvar Samost kirjutab oma arvamusloos, et ehk ei peakski iga valimislubaduse puhul täpseid katteallikaid taga ajama ja sendi täpsusega selle mõju riigieelarvele välja arvutama. Et tähtsam on idee ise. Tal on kindlasti õigus – kui idee on midagi kandvamat kui lihtlabane arvutus, mitu häält ühe või teise lubadusega saada võiks. Seni välja pakutud valimisloosungite puhul torkab aga silma, et valdavalt on tegemist siiski tarbimisele suunatud lubadustega, millega tahetakse valijaid nende enda rahaga lihtsalt ära osta.

Äripäev tahaks näha, et erakonnad mõtleksid rohkem sellele, kuidas raha riigieelarvesse tuleb, mitte üksnes sellele, kuhu seda kulutada. Väärtust loob ning riigieelarvesse maksuraha toob eelkõige ettevõtlus, kuid ettevõtjatele suunatud sõnumeid erakondade poolt sisuliselt ei tule. Kui välja arvata ehk EKRE lubadus kaotada ettevõtete erisoodustusmaks, mis ei ole just kõige olulisem ettevõtluse arengut pärssiv maksukoormus.

Valija arukust solvavad katteta lubadused võivad kokkuvõtteks meile kõigile kalliks maksma minna, kui need õnnetul kombel valimistel tõepoolest edu peaksid tooma ja neid tuleb asuda ellu viima.