Rikkust tuleb külvata vajaduspõhiselt

Foto: Anti Veermaa
Äripäev • 7. september 2018
Jaga lugu:

Elluastumisfond igale lapsele ei aita vähendada ebavõrdsust ning on küsitava tootlusega.

Sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski käis juuni algul välja mõtte luua igale lapsele riiklik elluastumisfond. Idee kohaselt luuakse igale sündivale lapsele investeerimiskonto, kuhu riik panustab igakuiselt 10 eurot ning lapsevanem või lähedane 20 eurot, viimane saaks oma sissemakse eest ka tulumaksusoodustust. Kokku läheb see riigile maksma 30 miljonit eurot ning iga noor saaks ellu astudes umbes 10 000 euro suuruse algkapitali.

Äripäeva arvates peaks riik sekkuma ainult kohtades, kus on karjuv vajadus – elluastumisfond igale lapsele ei aita vähendada ebavõrdsust ning tähendab liigset riigi sekkumist ka seal, kus ilma selleta saab hakkama. Samuti on küsitav elluastumisfondi haldajate suutlikkus tootluseesmärkide saavutamisel.

Probleemi lahendamisele saab läheneda üksnes vajaduspõhiselt. Statistikaameti eelmise aasta lõpus avaldatud 2016. aasta andmete põhjal elab suhtelises vaesuses iga viies Eesti elanik ehk 21,1 protsenti Eesti elanikkonnast. Alaealistest elas suhtelises vaesuses aga 16,5 protsenti. Kõigi toetamine annab aga juurde igaühele, mistõttu ei vähene varanduslik lõhe ning seega tuleb riigil keskenduda just reaalselt abi vajavale suhtelises vaesuses elavale viiendikule.

Ülejäänud noorte heaolu eest vastutamise kohustus tuleb jätta nende vanematele või lähedastele, kes sellega tahtmise korral hakkama saavad. Selleks pakub erasektor praegu mitut võimalust – nii on võimalik luua lastele kasvukontosid, mis ümardavad kaardimaksel ostusummad üles ning investeerivad vahe börsidele. Kui päevas liigub ümardamise tulemusena aktsiaindeksitesse vähemalt 70 senti, tuleb kuine panus 21 eurot, mis on kaks korda suurem kui Ossinovski välja pakutud riigitoetus. Arvestades potentsiaalset turuväärtuse kasvu, saavutatakse ka sellise panuse korral noore elluastumiseks ligi 10 000 euro suurune stardipakett.

Tootlusgarantiid pole

Äripäev näeb ohukohta ka selles, et elluastumisfondi hakkaksid analoogselt pensionifondidele haldama pangad. OECD 2016. aastal avaldatud raportist selgub, et Eesti pensionifondide keskmine inflatsiooni arvestav aastane reaaltootlus on –2,2 protsenti aastas. Kui hakkama ei saada pensionifondidega, tekib küsimus, kuidas on võimalik täita Jevgeni Ossinovski poolt Äripäeva raadio saates „Poliitikute töölaud“ tõstatatud eesmärk maksta elluastumisfondist välja rohkem, kui sinna on sisse pandud.

Hea alternatiivina näeb ka Äripäev väikeinvestor Jaak Roosaare välja pakutud ideed investeerida elluastumisfondi kogunev raha õppelaenude väljaandmisesse. Finantsinspektsiooni Eesti finantsteenuste turu ülevaate kohaselt on välja antud õppelaenude maht eelmise aasta lõpu seisuga 95 miljonit eurot ning sellega kaasneb riigi garanteeritud 5protsendiline intressitulu. Õppelaenudesse investeerides tekib ühelt poolt kindlus raha kasvamiseks ning teisalt saab toetada noori ka sellega, et elluastumisfondi toel jõuab osa õppelaenuintressist nende taskusse tagasi.

Küll nõustub Äripäev Ossinovskiga, et elluastumiseks vajaminev rahasumma tuleks ettevaatavalt kokku koguda, mitte hankida laenu abil. Suur finantskohustuste hulk vähendab riskijulgust ning pärsib edukust. Swedbanki klientide hulgas on 21–30 aasta vanuste elluastujate arvel 12 protsenti kõigist väljaantud kohustustest ning selle numbri vähendamine muudaks noori kindlasti riskialtimaks.

Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt