Äripäev • 13. september 2018
Jaga lugu:

Järgmise põlvkonna kaubakeskus on internetis

Uued kerkivad kaubanduskeskused lubavad enneolematut ostlemisnaudingut, kuid kaubanduse tulevik on siiski e-kanalites.

Tallinnasse järjest kerkivad uued kaubanduskeskused küllastavad turu nii kaupmeeste kui ka tarbijate jaoks ning sunnivad arendajaid vanadele kaubanduspindadele uusi rakendusi otsima.

Äripäeva hinnangul on kaubanduse tulevik betooni asemel internetis, mistõttu nutikas kaupmees investeerib oma raha pigem e-kaubanduse arendamisse ning otsib uute rendipindade asemel endale müügikohta ja poepidajat Amazoni, eBaysse või Alibabasse.

Tallinna kaubanduskeskuste turul on juba praegu müügipinda oluliselt rohkem kui võrreldavates linnades. Hinnanguliselt küündis 2017. aastal kaubanduspinna pakkumine Tallinnas üle 600 000 ruutmeetri. Ühe elaniku kohta annab see ligi 1,5 ruutmeetrit, mida on pea poolteist korda enam kui Riias või Vilniuses. Rohkem kui Stockholmis ja Helsingis. Aga seda tuleb juurde, ja mühinal.

Suurim tulija on T1 Tallinn Mall Peterburi tee alguses, brutomahuga 130 000 ruutmeetrit, sellest otseselt kaubanduspinda 55 000 ruutmeetrit, lisaks hulgaliselt erinevat meelelahutust. Sealsamas asuva Ülemiste keskuse põhjalik renoveerimine toob kaasa 13 000 ruutmeetrit uut kaubanduspinda, samuti laiendatakse sealgi vaba aja veetmise võimalusi. Admiraliteedi basseini äärde kerkib Porto Franco keskus, mis toob juurde ca 40 000 ruutmeetrit uut kaubanduspinda. Rocca al Mare kaubanduskeskuse arendaja Citycon on algatanud detailplaneeringu, millega soovib olemasolevale 74 600 ruutmeerile 16 500 veel lisaks ehitada. Tallinna Kaubamaja kavandab laienemist, Tallink mõtiskleb Lasnamäele kaubakeskuse rajamise teemal, Laagrisse kavandatav Gate Tallinn ootab Ikea otsust.

Enam paremaks minna ei saa

Kas kõigisse neisse uutesse ja vanadesse kaubakeskustesse jätkub inimesi nii leti taha kui ka leti ette? Tõenäoliselt mitte. Kommertskinnisvara vahendavate maaklerite andmetel kurdavad mitme suure kaubanduskeskuse üürnikud, et viimase aasta jooksul on külastusnumbrid märkimisväärselt vähenenud. Esialgu ei kajastu see veel keskuste omanike tuludes, kuid küllap hakkavad klientide järel ühel hetkel lahkuma ka kaupmehed. Lähevad sinna, kuhu kliendid – veebikeskkondadesse ja e-poodidesse.

Uute kaubanduskeskuste arendajad on vähemalt sõnades optimistlikud ning kinnitavad, et moodsad ostukeskused pakuvad seda, mida nutitelefoniga ei saa – kogemust ja meeleolu, meelelahutust ja emotsiooni. Uue põlvkonna kaubanduskeskus 3.0 ei ole mingi lihtlabane pood või kaubatänav, see on tõeline elamuskeskkond, kuhu sisenedes võib meeldivalt veeta terve päeva.

Kaubanduskeskused on jõudnud oma arengu tippu, müümise kunst on viidud täiuseni ning klientidele soovitakse pakkuda enneolematut ostlemisnaudingut. Kliendina tasub sellest võtta maksimum, sest palju paremaks enam minna ei saa. Tulevikku vaatav kaupmees peaks aga juba praegu kohandama end e-kaubanduse reeglitega. Amazoni ja teiste suurte kaubandusplatvormide, nagu Alibaba ja eBay, eestvedamisel toimuv kaubandus- ja logistikarevolutsioon on muutmas tarbimisharjumusi ka Eestis. Kaubanduskeskuses võib loomulikult oma kaubaga esindatud olla, kuid võrgus lihtsalt peab olema.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt