Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haridus peab saama valimiste keskseks teemaks
Tehnoloogia areng kasvatab heaolulõhet haritud ja harimatute inimeste vahel ning seetõttu ei ole haridusest olulisemat valdkonda.
Tööandjate keskliit avalikustas teisipäeval manifesti, milles teeb riigijuhtidele ettepanekuid neljas suuremas teemavaldkonnas – töösuhetes, riigi majandusarengus, maksudes ja hariduses. Tööandjad leiavad, et riik peaks oluliselt muutma oma hariduspoliitikat ja muutma kõrghariduse tasuliseks.
Äripäev on nõus, et Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime ja majandusarengu seisukohast on haridusküsimused võtmetähtsusega ning just seepärast tuleb selles valdkonnas tehtavad muudatused eriti tõsiselt läbi kaaluda.
Tööandjad avaldavad uue manifesti iga nelja aasta järel, samas rütmis riigikogu valimistega. On loomulik, et mitu kandvat ideed läbib punase niidina kõiki manifeste ning kordub pisut erinevas sõnastuses aastast aastasse. Tänavust manifesti eristab varasematest eelkõige fookus haridustemaatikale.
Tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar kinnitas Äripäevale, et kevadel ametisse saav uus valitsus peab seadma haridusküsimused kõigist teistest valdkondadest ettepoole. Sellega on Äripäeval lihtne nõustuda, nagu ka veel mitme tööandjate ettepanekuga hariduse vallas. Näiteks elukestva õppe väärtustamise või õpetajate palga tõstmise vastu ei saa ju kellelgi midagi olla – oleks vaid vahendeid. Teised ettepanekud on aga vastuolulisemad.
Kõige enam pälvib küllap tähelepanu tööandjate ettepanek kehtestada tasuta kõrghariduse asemel tasuline kõrgharidus, mida õppija rahastab õppelaenu kaudu. Manifesti koostajate hinnangul võiks riik õppelaenu kustutada, kui õppija lõpetab õpingud ettenähtud aja jooksul edukalt.
Hariduse rahastamine vajab muutust
„Tasuta kõrghariduse“ projekti sellisel kujul võib tõepoolest läbikukkunuks tunnistada. Sellest on selgelt aru saanud ka 2012. aasta haridusreformi arhitektid, kes on asunud jõuliselt tasulist kõrgharidust propageerima. Kui me ei soovi aga korrata kuus aastat tagasi tehtud vigu, tasub enne reformikirvega paku kallale minemist endale täpselt selgeks teha, kas valitud on õige raskuse ja teravusega tööriist, et pakust sobilikud halud kätte saada.
Äripäev on seda meelt, et kindlasti ei tohiks ühelgi andekal inimesel jääda kõrgharidus omandamata üksnes majanduslike võimaluste puudumise tõttu. Eesti ei ole nii rikas ühiskond, et saaks lubada endale ande raiskamist. Teisalt ei näe Äripäev mingit põhjust pakkuda maksumaksja kulul igal aastal lävendipõhist kõrgharidust sadadele mugavus- ja moeerialade lõpetajatele, kelle järele tööturul tegelik vajadus puudub.
Kõrghariduse rahastamine vajab muutmist, kuid õppelaenude tänastel tingimustel sisuliselt kohustuslikuks muutmine ei ole kindlasti hea lahendus ei õppuri ega maksumaksja rahaga laenusid kinni maksma asuva riigi vaatevinklist. Ülikoolidele tuleb anda õigus küsida õppetasu, kuid sellega peab kaasas käima nii riiklike kui ka erakapitalil põhinevate stipendiumide teke ning õppelaenude süsteemi reform. Eelkõige vajab haridussüsteem aga senisest palju suuremat paindlikkust, et õppida ja ennast arendada oleks võimalik kõigil – endale sobiva koormusega ja sobivas õppevormis.
Tehnoloogia areng kasvatab maailma inimeste vahelist heaolulõhet: ühele poole jäävad teadmiste ja oskustega, teisele poole ilma nendeta inimesed, kirjutavad tööandjate manifesti koostajad. Äripäev on nõus, et Eesti ülim vastutus on tagada mitte üksnes noortel, vaid kõigil oma elanikel võimalus olla heaolu poolel. Seepärast ei ole ühiskonnas tähtsamat valdkonda kui haridus ja on väga hea, et tööandjad selle teema fookusesse tõstsid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.