Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haridus peab saama valimiste keskseks teemaks

    Tehnoloogia areng kasvatab heaolulõhet haritud ja harimatute inimeste vahel ning seetõttu ei ole haridusest olulisemat valdkonda.

    Tööandjate keskliit avalikustas teisipäeval manifesti, milles teeb riigijuhtidele ettepanekuid neljas suuremas teemavaldkonnas – töösuhetes, riigi majandusarengus, maksudes ja hariduses. Tööandjad leiavad, et riik peaks oluliselt muutma oma hariduspoliitikat ja muutma kõrghariduse tasuliseks.
    Äripäev on nõus, et Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime ja majandusarengu seisukohast on haridusküsimused võtmetähtsusega ning just seepärast tuleb selles valdkonnas tehtavad muudatused eriti tõsiselt läbi kaaluda.
    Tööandjad avaldavad uue manifesti iga nelja aasta järel, samas rütmis riigikogu valimistega. On loomulik, et mitu kandvat ideed läbib punase niidina kõiki manifeste ning kordub pisut erinevas sõnastuses aastast aastasse. Tänavust manifesti eristab varasematest eelkõige fookus haridustemaatikale.
    Tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar kinnitas Äripäevale, et kevadel ametisse saav uus valitsus peab seadma haridusküsimused kõigist teistest valdkondadest ettepoole. Sellega on Äripäeval lihtne nõustuda, nagu ka veel mitme tööandjate ettepanekuga hariduse vallas. Näiteks elukestva õppe väärtustamise või õpetajate palga tõstmise vastu ei saa ju kellelgi midagi olla – oleks vaid vahendeid. Teised ettepanekud on aga vastuolulisemad.
    Kõige enam pälvib küllap tähelepanu tööandjate ettepanek kehtestada tasuta kõrghariduse asemel tasuline kõrgharidus, mida õppija rahastab õppelaenu kaudu. Manifesti koostajate hinnangul võiks riik õppelaenu kustutada, kui õppija lõpetab õpingud ettenähtud aja jooksul edukalt.
    Hariduse rahastamine vajab muutust
    „Tasuta kõrghariduse“ projekti sellisel kujul võib tõepoolest läbikukkunuks tunnistada. Sellest on selgelt aru saanud ka 2012. aasta haridusreformi arhitektid, kes on asunud jõuliselt tasulist kõrgharidust propageerima. Kui me ei soovi aga korrata kuus aastat tagasi tehtud vigu, tasub enne reformikirvega paku kallale minemist endale täpselt selgeks teha, kas valitud on õige raskuse ja teravusega tööriist, et pakust sobilikud halud kätte saada.
    Äripäev on seda meelt, et kindlasti ei tohiks ühelgi andekal inimesel jääda kõrgharidus omandamata üksnes majanduslike võimaluste puudumise tõttu. Eesti ei ole nii rikas ühiskond, et saaks lubada endale ande raiskamist. Teisalt ei näe Äripäev mingit põhjust pakkuda maksumaksja kulul igal aastal lävendipõhist kõrgharidust sadadele mugavus- ja moeerialade lõpetajatele, kelle järele tööturul tegelik vajadus puudub.
    Kõrghariduse rahastamine vajab muutmist, kuid õppelaenude tänastel tingimustel sisuliselt kohustuslikuks muutmine ei ole kindlasti hea lahendus ei õppuri ega maksumaksja rahaga laenusid kinni maksma asuva riigi vaatevinklist. Ülikoolidele tuleb anda õigus küsida õppetasu, kuid sellega peab kaasas käima nii riiklike kui ka erakapitalil põhinevate stipendiumide teke ning õppelaenude süsteemi reform. Eelkõige vajab haridussüsteem aga senisest palju suuremat paindlikkust, et õppida ja ennast arendada oleks võimalik kõigil – endale sobiva koormusega ja sobivas õppevormis.
    Tehnoloogia areng kasvatab maailma inimeste vahelist heaolulõhet: ühele poole jäävad teadmiste ja oskustega, teisele poole ilma nendeta inimesed, kirjutavad tööandjate manifesti koostajad. Äripäev on nõus, et Eesti ülim vastutus on tagada mitte üksnes noortel, vaid kõigil oma elanikel võimalus olla heaolu poolel. Seepärast ei ole ühiskonnas tähtsamat valdkonda kui haridus ja on väga hea, et tööandjad selle teema fookusesse tõstsid.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.