Äripäev • 21. september 2018
Jaga lugu:

Investeerime toetuste asemel taristusse

Kui ühekordsete toetustega luuakse ajutisi töökohti, siis taristusse investeerimisega saab luua kestvat elu- ja ettevõtluskeskkonda.

Sotsiaalministeeriumis on küpsenud plaan tuua tagasi Ida-Virumaal alates 2016. aasta maist kuni eelmise aasta lõpuni jagatud töökohtade loomise toetus ning laiendada seda seekord ka Kagu-Eestisse. Ministeerium plaanib hüvitada pool töötajate töötasust nendele ettevõtetele, kes suudavad kahe kuu jooksul luua Kagu-Eestis vähemalt viis töökohta.

Äripäev leiab, et sellised otsetoetused moonutavad turgu ning neil puudub pikaajaline kasulik mõju. Kui riik soovib aidata kaasa piirkondade majandusarengule ja töötuse vähendamisele, siis suunaku maksumaksja raha taristu ehitusse ja loogu ise töökohti väljaspool Tallinna.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on toetuse eesmärk motiveerida tööandjaid looma töökohti just Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kus veel on kasutamata tööjõudu. Tõepoolest, töötukassa viimastel andmetel oli registreeritud töötus augustis Ida-Virumaal 8,4%, Valgamaal 8,5%, Võrumaal 7,6% ja Põlvamaal 6,6%. Eestis keskmiselt oli registreeritud töötus 4,6%.

Ääremaastumine on probleem

Küllap võib nõustuda, et ääremaastumine on Eesti ühiskonnale tervikuna kahjulik. Kui kõik vähegi võimekamad ja edasipüüdlikumad inimesed kolivad pealinna tööd otsima ning tekivad piirkonnad, kus poe taga õlut juues teiste omasugustega päeva veetmine või oma sõltuvuse teenindamiseks kõige võimaliku varastamine muutub sotsiaalselt aktsepteeritud normiks, siis on see meie kõigi probleem. Inimesed, kes minetavad töövõime, muutuvad ühiskonnale koormaks ja ka ohuks.

Kui piirkond tühjeneb töövõimelisest elanikkonnast ja töökohti loovatest ettevõtjatest, ei ole see elukeskkond hästi rakendatud, seisab jõude ning käib vaikselt alla. Kus kedagi ei ole ja midagi ei toimu, sinna ei taha keegi ka tulla. See on probleem, millega riigil tuleb tegelda, kuid otsetoetuste jagamine ei ole selle probleemi lahendus.

Ida-Virumaal loodi eelmise toetusperioodi jooksul sotsiaalministeeriumi andmetel toetusega kokku 645 töökohta 17 ettevõttes. Kui palju neist on aga alles ka mõne aasta möödudes, kui toetust enam ei maksta? Kas sant hakkab jooksma, kui temalt kargud ära võtta? Seda statistikat veel ei ole. Küll aga on näiteid, kuidas toetuse saamiseks loodi fiktiivseid töökohti ja üritati riigilt maksumaksja raha välja petta.

Lahendus on keskkonna muutmine

Töökohtade loomiseks Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse tuleb muuta need piirkonnad selliseks, et inimesed tahaksid seal elada ja töötada. Tuleb investeerida taristusse, et nii andmed, kaubad kui ka inimesed saaksid kiiresti ja turvaliselt liikuda ka väljaspool suuremaid linnu. Hea kvaliteediga internetiühendused loovad eeldused kaugtöö tegemiseks ja head transpordiühendused võimaldavad liikuda nii tööjõul kui ka kaupadel. Taristusse investeeritud maksumaksja raha loob elu- ja ettevõtluskeskkonda, otsetoetustesse suunatud raha loob parimal juhul üksnes ajutisi töökohti ning moonutab turgu piirkonnas juba tegutsevate ettevõtjate jaoks.

Töökohtade viimisel maapiirkondadesse saab riik ka ise teenäitaja olla. Äripäevaga rääkinud reformierakondlasest ettevõtja ning Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja Kuldar Leis kinnitas, et piirkonnas on kontoritöö kogemusega töötajaid, keda oleks võimalik veel hõivata. Äripäev kutsubki sotsiaalministeeriumi üles tarbetute toetuste väljamõtlemise asemel võtma julgemalt kasutusele kaugtöö võimalusi ning värbama ametnikke ja teenistujaid väljaspool pealinna.

Jaga lugu:
Hetkel kuum