Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsilemineku toetusest kasu vaid EASi ametnikele
Kavandatava väikese ja keskmise suurusega ettevõtete börsile aitamise idee on üllas, kuid otsetoetus ei ole jätkusuutlik lahendus.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) on valminud plaan väikese ja keskmise suurusega ettevõtete börsile aitamiseks. Selleks luuakse toetus, mis kataks börsile mineku ehk IPO kuludest poole või kuni 25 000 eurot.
Äripäeva hinnangul ei täida toetus oma eesmärki, kuna börsile ei peaks jõudma ükski ettevõte, mis seda toetust võiks vajada. Ainsad, kellele sellest toetusest mingi kasu võiks tõusta, on EASi palgal istuvad ametnikud.
Ettevõtteid on börsile vaja
EASi ettevõtmise mõte võib ju üllas olla, sest Tallinna börsi väiksus ja sellest tulenevad probleemid ei ole kellelegi saladus. Nasdaq Tallinna börsi juhatuse esimees Kaarel Ots on tunnistanud, et börsi peamine väljakutse on suurendada emitentide arvu. Ots kinnitab, et IPO toetuse idee on Tallinna börsi initsiatiiv ning seda kasutatakse mujalgi maailmas. Kindlasti oleks börsile uusi ettevõtteid vaja, kuid kas 25 000 eurone toetus IPO korraldamiseks võiks neid sinna tuua?
Tallinna Sadama IPO läks maksma 7 miljonit eurot. Seda on küll väga palju, kuid isegi oluliselt säästlikumalt toimetades on EASi ettevõtluse keskuse direktori Tanel Rebase poolt pakutud 50 000–60 000 euroga keeruline hakkama saada. Ja börsile minemine on ettevõtte jaoks suhteliselt väike ühekordne kulu võrreldes börsil olemise pideva kuluga. Ühelegi tõsist börsilemineku plaani pidavale ettevõttele ei ole sellest toetusest olulist abi.
Börsile minekut kaaluva Inbanki nõukogu esimees Priit Põldoja kinnitaski Äripäevale, et ükski ettevõte ei lähe börsile toetuse pärast ning ilmselt on vähe neid firmasid, keda toetus börsile minna aitaks. Kui mõni selline siiski leiduma peaks, siis oleks karuteene nii võimalikele investoritele kui ka ettevõttele endale see börsile aidata. Kui ettevõte ei suuda leida vahendeid isegi IPO korraldamiseks, siis miks peaks ta suutma kaasata börsil investoreid?
Äripäev on seisukohal, et riigi ülesanne ei ole jagada ettevõtluse otsetoetusi, sest need üksnes moonutavad turgu ja rikuvad ettevõtjat.
Riik peab looma majanduskeskkonna, kus kõigil ettevõtetel on võrdselt head võimalused areneda. EAS on selle juhi Alo Ivaski kinnitusel ellu kutsutud selleks, et Eesti konkurentsivõimet arendada ja parendada. Valikuliselt ettevõtetele toetusi jagades tegeletakse pigem konkurentsivõime vähendamisega.
Leiutavad ise endale tööd
EAS on aastatega paisunud paraja ministeeriumi suuruseks rahajagamismasinaks, mis pakub tubast tööd enam kui veerandtuhandele inimesele. Seda on selgelt liiga palju. Et töö otsa ei saaks, tuleb leiutada järjekordseid toetusmeetmeid, mis võivad küll paberil head välja näha, kuid millest püstitatud eesmärkide saavutamiseks tegelikult mingit kasu ei ole. Ainsad reaalsed kasusaajad on meetmete väljatöötamise ja toetuste jagamisega tegelevad ametnikud, kellele kulutatud töötundide eest iga kuu palk pangakontole laekub.
Sellist endale tööd tootvat EASi ei ole Eestile vaja ning maksumaksja kaotaks vähe, kui see asutus laiali saadetaks. Äripäev kutsus ka aasta algul oma juhtkirjas EASi ametnikke endale asendustegevuste leiutamise asemel ettevõtjaiks hakkama. Vaevalt neist kõigist häid ettevõtjaid saaks, kuid rohkem kokkupuudet reaalse ettevõtlusega kuluks Eesti konkurentsivõime arendamiseks vahendeid otsides kindlasti ära.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.