• Jaga lugu:

    Kes tehnoloogiasse ei investeeri, see kaotab

    Tehnoloogia tungib kõigisse sektoritesse ning kes uuendustega kaasas ei käi, kukub konkurentsist välja.

    Foto: Anti Veermaa
    Äripäeva viimases Rikaste TOPis tegid suurima hüppe tehnoloogiaettevõtjad. Äsja lõppenud Äriplaani konverentsil jäi kõlama mõte, et varsti on keeruline rääkida eraldi tehnoloogia- või IT-sektorist, kuna see vallutab sisuliselt kõik tegevusalad.
    Äripäev leiab, et nutikas ettevõte investeerib praegu tehnoloogilisse uuendusse, sest kes sellest rongist maha jääb, võib end peagi uute tulijate hammaste vahelt leida.
    "Kust tuleb see oht, mis meid ära sööb?" sõnastas Äriplaani konverentsil Taxify asutaja ja juht Markus Villig oma suurima mure ja lisas, et Eesti majandusele on üks suuremaid ohte see, kui ei julgeta võtta riske, ei panda tähele seda, mis toimub tehnoloogiavaldkonnas. Taksonduses revolutsiooni teinud Taxify on ise üks neist uutest tulijatest ja teab seetõttu hästi, mida see tähendab, kui tuleb uus lahendus, mis muudab harjunud äritegemise mudeli mõttetuks.
    Konkurents tiheneb
    Tehnoloogiavaldkond on väga konkurentsitihe ja kiiresti muutuv ning kuna tehnoloogia tungib üha enam nii tööstusse kui ka teenindusse, toob see endaga kaasa ka teravneva konkurentsi kõigil tegevusaladel. Villigi kinnitusel on viimase kümne aastaga muutunud tehnoloogiapõhiseks näiteks meelelahutussektor ja kommunikatsioonisektor, rääkimata turundusest. Järgmise kümne aastaga juhtub sama pea kõigi sektoritega.
    Meile meeldib mõelda endast kui nutikast ja uuendustealtist rahvast, meeldib välismaal rääkida e-riigist ja Eestist kui Skype sünnimaast. Me oleme riigina suutnud luua endast särava kuvandi, kuid tegelik innovatsioon ei ole viimasel ajal suuri tiigrihüppeid suutnud teha.
    Ühelt poolt on Skype'i tuules Eestisse tõepoolest tekkinud tugev start-up-kogukond, mis sünnitab järjest uusi tehnoloogiaidusid, millest mitu on ka maailmas oma elujõulisust tõestanud. Teisalt selgub tänavusest arenguseire keskuse tellitud uuringust, et meie ettevõtete investeeringud tehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse on leebelt väljendudes tagasihoidlikud. Ollakse valmis investeerima küll kinnisvarasse ja seadmetesse, kuid mitte arendustesse ja töötajatesse. Lõhe kahe maailma vahel kasvab. Ka Äriplaanil esinenud Eesti Panga president Ardo Hansson tõi peamise probleemina välja ettevõtete vähesed investeeringud. "Võiksime eeldada, et meil on investeerimise potentsiaali rohkem kui keskmiselt Euroopas. Varem see oli nii, enam pole," nentis ta.
    Idufirmadele omane raamidest väljas ning lahendustele suunatud mõtlemine levib teistes sektorites väga visalt. Kasvuambitsiooni on vähe ning ikka ja jälle kuuleb ettevõtjatega suheldes, kuidas ainus võimalik lahendus kasvavale palgasurvele ja nappivale tööjõule on odava võõrtööjõu kasutamise lihtsustamine. Ainus võimalik lahendus on aga hoopis senise ressursi nutikam kasutamine ja tootlikkuse kasvatamine innovatsiooniga.
    Viimane aeg investeerida
    Prognooside kohaselt jääb laenude intressitase vähemalt lähiajal veel madalaks ning just praegu on aeg teha investeeringuid tootlikkuse kasvatamisse. Lisaks tehnoloogilistele lahendustele ja tarkadele masinatele muutuvad järjest olulisemaks ka haritud ja motiveeritud töötajad. Kes täna sellesse ei investeeri, võib homme suure tõenäosusega oma äri kinni panna.
    Riigi ülesanne on aga toetada ettevõtete investeeringuplaane eelkõige stabiilse majanduspoliitikaga. Just heitlik poliitika ja ootamatult muutuvad regulatsioonid on ettevõtete jaoks kõige suurem ebakindluse allikas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Kukkuvad turud veavad ka nafta hindu alla
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Kuidas me 505 euroga teenisime 14 333 eurot?
Neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot genereeritud 505-eurose investeeringuga. Sellise konto puhul on tulu/kulu suhe 28-kordne ehk kui klient investeerib 1 euro, teenib ta tagasi 28 €.
Neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot genereeritud 505-eurose investeeringuga. Sellise konto puhul on tulu/kulu suhe 28-kordne ehk kui klient investeerib 1 euro, teenib ta tagasi 28 €.
Enefit Greeni juht: börs ei anna laiskust ja lohakust andeks Aavo Kärmas soovis saada presidendiks
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".