Kes tehnoloogiasse ei investeeri, see kaotab

Äripäeva viimases Rikaste TOPis tegid suurima hüppe tehnoloogiaettevõtjad. Äsja lõppenud Äriplaani konverentsil jäi kõlama mõte, et varsti on keeruline rääkida eraldi tehnoloogia- või IT-sektorist, kuna see vallutab sisuliselt kõik tegevusalad.

Äripäev leiab, et nutikas ettevõte investeerib praegu tehnoloogilisse uuendusse, sest kes sellest rongist maha jääb, võib end peagi uute tulijate hammaste vahelt leida.

"Kust tuleb see oht, mis meid ära sööb?" sõnastas Äriplaani konverentsil Taxify asutaja ja juht Markus Villig oma suurima mure ja lisas, et Eesti majandusele on üks suuremaid ohte see, kui ei julgeta võtta riske, ei panda tähele seda, mis toimub tehnoloogiavaldkonnas. Taksonduses revolutsiooni teinud Taxify on ise üks neist uutest tulijatest ja teab seetõttu hästi, mida see tähendab, kui tuleb uus lahendus, mis muudab harjunud äritegemise mudeli mõttetuks.

Tehnoloogiavaldkond on väga konkurentsitihe ja kiiresti muutuv ning kuna tehnoloogia tungib üha enam nii tööstusse kui ka teenindusse, toob see endaga kaasa ka teravneva konkurentsi kõigil tegevusaladel. Villigi kinnitusel on viimase kümne aastaga muutunud tehnoloogiapõhiseks näiteks meelelahutussektor ja kommunikatsioonisektor, rääkimata turundusest. Järgmise kümne aastaga juhtub sama pea kõigi sektoritega.

Meile meeldib mõelda endast kui nutikast ja uuendustealtist rahvast, meeldib välismaal rääkida e-riigist ja Eestist kui Skype sünnimaast. Me oleme riigina suutnud luua endast särava kuvandi, kuid tegelik innovatsioon ei ole viimasel ajal suuri tiigrihüppeid suutnud teha.

Ühelt poolt on Skype'i tuules Eestisse tõepoolest tekkinud tugev start-up-kogukond, mis sünnitab järjest uusi tehnoloogiaidusid, millest mitu on ka maailmas oma elujõulisust tõestanud. Teisalt selgub tänavusest arenguseire keskuse tellitud uuringust, et meie ettevõtete investeeringud tehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse on leebelt väljendudes tagasihoidlikud. Ollakse valmis investeerima küll kinnisvarasse ja seadmetesse, kuid mitte arendustesse ja töötajatesse. Lõhe kahe maailma vahel kasvab. Ka Äriplaanil esinenud Eesti Panga president Ardo Hansson tõi peamise probleemina välja ettevõtete vähesed investeeringud. "Võiksime eeldada, et meil on investeerimise potentsiaali rohkem kui keskmiselt Euroopas. Varem see oli nii, enam pole," nentis ta.

Idufirmadele omane raamidest väljas ning lahendustele suunatud mõtlemine levib teistes sektorites väga visalt. Kasvuambitsiooni on vähe ning ikka ja jälle kuuleb ettevõtjatega suheldes, kuidas ainus võimalik lahendus kasvavale palgasurvele ja nappivale tööjõule on odava võõrtööjõu kasutamise lihtsustamine. Ainus võimalik lahendus on aga hoopis senise ressursi nutikam kasutamine ja tootlikkuse kasvatamine innovatsiooniga.

Prognooside kohaselt jääb laenude intressitase vähemalt lähiajal veel madalaks ning just praegu on aeg teha investeeringuid tootlikkuse kasvatamisse. Lisaks tehnoloogilistele lahendustele ja tarkadele masinatele muutuvad järjest olulisemaks ka haritud ja motiveeritud töötajad. Kes täna sellesse ei investeeri, võib homme suure tõenäosusega oma äri kinni panna.

Riigi ülesanne on aga toetada ettevõtete investeeringuplaane eelkõige stabiilse majanduspoliitikaga. Just heitlik poliitika ja ootamatult muutuvad regulatsioonid on ettevõtete jaoks kõige suurem ebakindluse allikas.