Teise samba pensionireform olgu vaid algus

Äripäev • 9. oktoober 2018
Jaga lugu:

Valitsus kiitis möödunud nädala neljapäeval heaks teise pensionisamba muudatuskava, millega vähenevad fondide haldustasud OECD keskmisele tasemele, tekib võimalus investeerida täismahus aktsiatesse ning riskantsematesse varaklassidesse ja fondijuhtidele hakatakse pakkuma edukustasu.

Äripäeva hinnangul astutakse pensionireformiga samm õiges suunas ning pensionikogujale rohkem raha kätte jätmine on tervitatav. Sellegipoolest arenguruumi tulevikuks jagub ning pensionifondide tootlustele aitaks kaasa konkurentsi tekitamine siinse turu avamise kaudu teistes riikides registreeritud pensionifondidele.

Valitsuse heaks kiidetud eelnõu järgi astutakse samm edasi, sest keskmise valitsemistasu piirmäär väheneb järgmisel aastal 0,96 protsendilt 0,62 protsendile ehk ligi kolmandiku võrra ning arvestades mahu kasvu, jätkub tasude langus ka edaspidi. Ka Tuleva pensionifondide juht Tõnu Pekk ütles Postimehele, et kõrged teenustasud on siiani pärssinud fondide tootlust. Samuti ei ole tootlusnumbrite kerkimisele kaasa aidanud vara kohustuslik paigutamine vähemalt osaliselt madala või negatiivse tootlusega võlakirjadesse.

Heaks kiidetud seadusemuudatus lahendab ka selle mure, lubades fondidel investeerida senise 75 protsendi asemel aktsiatesse kas või täismahus. Viitavad ju ka näiteks pangad oma kodulehel, et aktsiatesse suuremas mahus investeerivate fondide pakutav suurem risk tähendab suuremat tulu, samas kui riski vältimine võlakirjade abil viib tootluse alla.

Ka Äripäev on korduvalt kirjutanud, kuidas agressiivsed fondid edestavad konservatiivseid. Nii saavad eelnõu jõustudes nüüd need pensionikogujad, kel pensionini aega, võimaluse paigutada oma raha 100protsendiliselt aktsiatele panustavatesse fondidesse ning teenida paremat tootlust.

Arenguruumi jagub

Kuigi pensionikogujale kätte jääva raha ning võetava riskivõimaluse hulk suurenevad, on praegune eelnõu Äripäeva hinnangul vaid esimene samm õiges suunas. Aasta algul Äripäevas ilmunud ülevaatest “Kas pensionikogumisel on üldse mõtet?” selgub, et aktiivselt juhitavate pensionifondide aastatootlus ei ületa inflatsiooniga korrigeeritult isegi 3,5 protsenti ning väikeinvestor Jaak Roosaare on selle taustal välja käinud idee, et pensionifondid võiksid investeerida õppelaenudesse, mille 5protsendiline intressitulu oleks kõrgem fondijuhtide teenimissuutlikkusest.

Valitsuses olevate muudatustega määratakse fondijuhtidele küll edukustasu, mille eesmärk peaks olema motivatsiooni tõstmine kõrgema tootluse teenimiseks, kuid tegelikkuses on motivatsiooniga kõik korras ka praegu. Näiteks tuleneb seadusest hoolsuskohustus, mis käsib seada osakuomaniku huvid ettepoole ärihuvidest ning peaks olema juba praegu kõrgeim motivaator. Kontroll hoolsuskohustuse üle jääb finantsinspektsiooni pärusmaale.

Äripäev nõustub Tuleva poolt rahandusministeeriumile tehtud ettepanekuga, et Eesti turg tuleks avada ka teistes Euroopa riikides registreeritud pensionifondidele. Seda on teinud juba Rootsi ning eelmisel aastal Tallinna väisanud SEB investeerimisosakonna juhi Pontus Berge­kransi sõnul on rootslaste pensionifondide tootlus inimestele rahulolu pakkuv. See kinnitab taas, et vabas turumajanduses on kõige motiveerivam jõud konkurents – kõige tõenäolisemalt paneb pingutama hirm leivast ilma jäämise ees.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum