Äripäev • 4. detsember • 3 min
Jaga lugu:
Juhtkiri
Ainult tellijale

Tallinna–Helsingi tunnel tuleb. Kes valmis teeb?

Tallinna–Helsingi tunneli puhul ei olnud eile enam peamine küsimus, kas seda saab rajada, vaid kes, millal ja millise rahaga selle ehitab.

Foto: Anti Veermaa

Populaarse mobiilimängu "Angry Birdsi" turundamisega tuntuks saanud Peter Vesterbacka teatas esmaspäeval, et erakapitalil põhinev konsortsium Finest Bay Area Development sõlmis Tallinna–Helsingi tunneli ehituse rahastamiseks esimese kokkuleppe 100 miljoni euro ulatuses. Optimistina on ta kindel, et tunneli võiks käiku lasta 2024. aastal, ning on juba praegu valmis müüma sinna pileteid. Üks ots maksab 50 eurot.

Äripäev tunnustab Vesterbackat pealehakkamise eest, sest tema tegutsemise tulemusena on ka seni tunneliprojekti üsna leigelt suhtunud riiklikud struktuurid mõlemal pool lahte asunud end aktiivsemalt liigutama. Kui Eesti ja Soome vaheline püsiühendus ühel ilusal päeval tõepoolest reaalsuseks saab, on see vähemalt osalt ka tänu Vesterbackale – sõltumata sellest, kes täpselt ja milliste rahadega selle ehitab.

Fookus on muutunud

Muidugi on Vesterbacka leitud 100 miljonit eurot projekti 15–20 miljardi eurose kogumaksumuse kõrval piisk meres, kuid esimese pääsukesena on see siiski märgiline. Ilmselt ei ole juhus, et Vesterbacka uudis esimese rahastaja leidmise kohta langes samale ajale Eesti ja Soome transpordiministrite kohtumisega. Möödunud reedel toimunud kohtumisel teatas Soome, et kaalub Rail Balticu projektis aktsionäriks hakkamist ning näeb merealust raudteetunnelit Rail Balticu loogilise jätkuna.

Finest Linki tunnel, millest Soome ja Eesti ministrid räägivad, on aga mitte erakapitali, vaid riikide rajatav ning kahe konkureeriva tunneli ehitamise on Soome transpordiminister Anne Berner välistanud. Vesterbacka kinnitusel ongi tegemist ühe projektiga, mille käigus ehitatakse kaks tunnelit – üks reisijate ja teine kaupade jaoks. See on küllap vaidluse koht, kuid ühtlasi märk sellest, et vaidluse kese on muutunud.

Tunneli ehitamine, mis veel mõned aastad tagasi oli paljude ekspertide hinnangul ulme valdkonda kuuluv mõttelend, on nüüdseks muutunud reaalselt tehtavaks projektiks ning vaidlusküsimus on pigem, kes, millal ja mis raha eest selle valmis teeb. Detailid, mitte asi ise. Ja selles fookuse muutumises on oluline roll just Vesterbackal, kes teemat viimastel aastatel väsimatult avalikus ruumis aktuaalsena on hoidnud.

Unistajad, kes tegutsevad

Muidugi on muutunud ka meid ümbritsevad olud. Tunneli rajamiseks vajalik tehnoloogia on muutunud aastatega kättesaadavamaks, Arktika jää kiire sulamine on avamas uusi kaubateid ning Hiina huvi ja võimalused oma mõju laiendamiseks on järjest suuremad – need räägivad kõik Eesti ja Soome vahele püsiühenduse rajamise kasuks. Ehk ei ole päris tähtsusetu ka asjaolu, et Eesti poolel on pärast pikki aastaid kestnud vägikaikavedu nii riigis kui ka pealinnas võim sama partei käes.

Soodsate asjaolude kokkulangemisel on üks unistus teostumas. Sild vennasrahvaste vahel ei ole enam üksnes poeetiline kujund, vaid reaalne väljakutse inseneridele. Selle muutuse on ellu kutsunud inimesed, kes usuvad, et unistusi on võimalik täita. Äripäeva lugejate hulgas on palju selliseid inimesi. Ettevõtlikke inimesi, kes julgevad unistada suurelt ning teha oma unistuste täitmise nimel ka tööd.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt