Äripäev • 20. detsember 2018 • 3 min
Jaga lugu:
Juhtkiri
Ainult tellijale

Algus on tehtud, nüüd tuleb lõpuni minna

Uuriva ajakirjanduse paljastustest alguse saanud Danske rahapesumasina kriminaalmenetlus jõudis esimeste reaalsete inimesteni, kirjutab Äripäev oma juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Eesti keskkriminaalpolitsei pidas eile ja üleeile kinni kümme endist Danske panga töötajat, keda on alust kahtlustada selles, et nad võimaldasid teadlikult panga klientidel liigutada rahapesukahtlusega raha. Kinnipeetute seas on peamiselt kliendi- ja suhtehalduritena töötanud inimesed, kuid ka kunagine Danske Eesti filiaali privaat- ja välispanganduse osakonna juht Juri Kidjajev. See on korrakaitsjate esimene nähtav töövõit Eesti mainet tuntavalt räsinud rahapesuskandaali uurimisel.

See töövõit ei pruugi esmapilgul just väga muljetavaldav tunduda, kuid vähemalt on algus tehtud. Jääb loota, et prokuratuuri ja keskkriminaalpolitsei esindajad võtavad tõsiselt oma eilsel pressikonverentsil antud lubadust Danskes toimunu lõpuni uurida.

Riigi peaprokurör Lavly Perling nentis, et kinnipeetud inimesed on esimene kaitsevall rahapesuvastases võitluses, kuid menetlus läheb edasi ning kahtlustatavate ring võib laieneda. Kõlas ka üleskutse tulla rahapesuga seotud inimestel end ise üles andma, sest kui nendeni jõuab kõigepealt politsei, siis on suhtumine karmim. Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere pidas vajalikuks eraldi rõhutada, et Danske Eesti filiaali juhtinud Aivar Rehe praegu kahtlustatavate hulka ei kuulu.

Kogu pressikonverentsi läbiv sõnum oligi, et see on üksnes algus. Danske umbsõlme lahti harutamine on alanud ning esimesed niidiotsad on käes. Tegelikult algas sõlme harutamine küll juba 2017. aastal – ehk pea aasta enne seda, kui Ameerika Ühendriikide päritolu Suurbritannia finantsist William Browder prokuratuurile avalduse esitas. Tõsi, ka 2017. aastal saadi uurimismenetluse alustamiseks julgust eelkõige tänu uurivale ajakirjandusele, kes oma menetlustega Danske asjus juba päris kaugele oli jõudnud.

Tirime koletise päevavalgele

Browder igal juhul kiitis oma Twitteri säutsus Eesti ametivõimude tegevuse suurepäraseks uudiseks, sest tõepoolest – tegemist on esimeste inimestega, kes Danske hiiglasliku rahapesumasina töös hoidmise eest kinni on peetud. Ja kuigi tegemist ei ole mitte Venemaalt pärit räpase raha pesemise eest saadud kahtlustustega, nagu lootis Browder, vaid Gruusia ja Aserbaidžaani kriminaalide rahaga, kinnitas riigiprokurör Marek Vahing, et küllap ühel hetkel jõutakse ka Browderi esitatud skeemide uurimiseni. Töö aga on mahukas ja ressurssi on vähe.

Väga pikalt õiguse veskitel aega jahvatamiseks siiski ei ole. Äripäev on varemgi oma juhtkirjades nentinud, et Danske rahapesuskandaaliga seoses kerkinud küsimused Eesti poliitikute ja ametnike võimaliku seotuse kohta tuleb kiiresti ja veenvalt ära vastata. Iga päev, mis sellega venitatakse, murendab ühe väikese killukese Eesti usaldusväärsuse küljest nii oma kodanike kui ka rahvusvaheliste partnerite silmis.

Kui võrrelda kahtlasi rahasummasid, mida on esitanud ajakirjandus või ka Danske pank ise oma raportis, nendega, mida nimetasid eilsel pressikonverentsil korrakaitsjad, saab aimu, kui väike osa võimalikust kuriteost on suudetud loodetavasti vettpidavaks kahtlustuseks vormida. Sabaots on küll pihus, kuid päevavalgele tuleb tirida ka kogu ülejäänud koletis. Kindlasti on tegu hiiglasliku tööga ning vajadusel peab riik leidma selle töö tegemiseks lisaressursse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt