Äripäev • 4 märts 2019

Tippametnike ametiaeg pikemaks ja ühekordseks!

Eesti tippametnike ametiaega tuleks pikendada ja muuta see ühekordseks, et poleks kiusatust tagasivalimise nimel nihverdada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Eelmises Äripäevas kirjutasime HKScani kriminaalasjast, mille puhul prokuröril Stella Veberil oli süüdistus juba valmis, kuid riigi peaprokurör Lavly Perling otsustas selle temalt ära võtta ja kohtule esitamisega oodata. Ühe Äripäeva allika kohaselt oli asi riigikogu valimistes ja Perlingu ametiaja lõppemises sügisel, mille järel sõltub tema tagasivalimine uutest poliitilistest jõujoontest ja justiitsministri isikust. Nimelt on ühe rahapesus ja suures ulatuses omastamises kahtlustatava, HKScani eksjuhi Teet Soormi elukaaslane Keskerakonna juhtfiguur Kadri Simson.

Äripäev leiab, et sõltumata sellest, kas spekulatsioon vastab tõele või mitte, tuleb võimusammaste poliitilise mõjutamise riskid maha võtta. Peaprokuröri ametiaeg tuleks teha sarnaselt Eesti Panga juhi või riigikohtu esimehega ühekordseks ja pikendada see praeguselt viielt aastalt seitsmele või pikemaks. Sama kehtib ka kapo peadirektori, politseijuhi, vabariigi presidendi, õiguskantsleri ja riigikontrolöri puhul. Kiusatusi teha järeleandmisi või poliitilisi teeneid, et saada tagasivalituks, ei tohi olla.

Euroopa Nõukogule nõu andva Veneetsia komisjoni põhimõtetele järgi ei tohiks olla võimalik riigi peaprokuröri mitmekordne ametisse nimetamine, seda eriti juhul, kui ametisse nimetamise õigus on antud valitsusele või parlamendile. Komisjon leiab selles peituvat riski, et peaprokurör võib uue ametiaja lootuses kohandada oma otsuseid ametisse nimetamise õigust omava institutsiooni soovide järgi. Mis veelgi olulisem, isegi kui seda olukorda kõigest tajutakse nii, on see risk.

Riigikogu jättis ettepaneku tähelepanuta

Eelmine peaprokurör Norman Aas ütles sama oma ettekandes riigikogu põhiseaduskomisjonile juba 2011. aastal. „Sellist näilise sõltumatuse kahtluse alla paneku ohtu ei saa alahinnata, kuna ka Eestis on näiteid selle kohta, kuidas riigi peaprokuröri uueks ametiajaks kinnitamisel tõstatati abstraktseid etteheiteid tema väidetava erapoolikuse kohta,“ viitas Aas iseenda kohta käivatele kahtlustustele. Toona nimetati Aasa „koalitsioonile väga mugavaks“ peaprokuröriks. Õhus oli küsimus, miks Aas ei algatanud uurimist kahe õiguskomisjoni liikme, reformierakondlaste Jaanus Rahumäe ja Robert Antropovi vastu, keda süüdistati valimiskampaania ebaseaduslikus rahastamises.

Niisiis tegi riigi peaprokurör riigikogule ettepaneku peaprokuröri ametiajaga seonduv üle vaadata juba kaheksa aastat tagasi, kuid mitte midagi pole muutunud ja Aasa sõnu kasutades pole Eesti prokuratuurisüsteem endiselt täielikult kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega.

Samas on muutunud ühiskondlik valmisolek riigireformiks. See on ka põhjus, miks erakonnad leppisid kokku, et riigireform võetakse pärast valimisi prioriteediks. Riigireformi sihtasutuse ettepanekute hulgas paraku peaprokuröri ametiaja muutmist ei leia, kuid seal on sarnased ettepanekud vabariigi presidendi ja riigikontrolöri ametiaja kohta: ühekordseks muutmine ja pikendamine, sest see võtab kiusatuse vältida selliste sammude astumist või tegevusi, mis võiksid järgmistel valimistel vähendada nende tagasivalimise võimalust. Ühtlasi tagab see inimeste vaheldumise ning väldib paigalseisu.

Vastuargumendina võib öelda, et ühekordse ametiaja lõppemise järel pole neil enam midagi peale hakata, sest ülespoole oma valdkonnas enam minna ei saa. Siin aga aitabki ametiaja pikendamine. Ja lõpuks võib alati minna poliitikasse. Või erasektorisse.

Hetkel kuum