Swedbank peab vastutama
Swedbankil oleks uue juhi all aeg muuta suhtumist, nagu oleks rahapesuprobleem teiselt planeedilt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev kirjutas enam kui kuu tagasi, et Swedbank peab rahapesusüüdistusi võtma väga tõsiselt, sest suur viga, mille Danske pank tegi, oli pea liiva alla pistmine. See maksis neile kätte sellega, et panga väärtus kukkus ühe aasta jooksul umbes poole võrra, rääkimata muust. Paraku näitavad faktid – nagu kirjutas reedel ka Financial Times –, et Danske vigadest pole õpitud ja neid korratakse.
Äripäeva arvates peaks Swedbank hakkama lõpuks käituma avatult ja vastutustundlikult, et lõpetada rahaliselt mõõdetav mainekahju mitte vaid endale, vaid ka Eestile.
Nii Danske kui ka Swedbank alatähtsustasid algul rahapesuskandaali ja ajasid ümmargust juttu, Swedbank jätkab seda praegugi. Mõlema panga aktsionärid küsivad, miks nõukogu ei sekkunud niivõrd tõsiste süüdistuste puhul varem. Enne Swedbanki aktsionäride koosolekut ohverdati küll panga tegevjuht Birgitte Bonnesen (kes sai lahkumishüvitiseks 2 miljoni eurose „kuldse langevarju“), kuid ei tema ega panga uue juhi suust ei tulnud vabandust ega konkreetseid lubadusi. Danske panga juht, kes astus tagasi mullu septembris, palus vähemalt Eestilt andeks. Swedbank käitub aga endiselt nii, nagu oleks üldjoontes kõik kõige paremas korras, mingid võimalikud hämarad tehingud toimusid kuskil teisel planeedil.
Aga olukord on tõsine, ja nagu eelmine nädal näitas, siis aina tõsisemaks läheb. Euroopas uurib panga tegevust nelja riigi finantsjärelevalve. Nii nagu Dansket ohustab ka Swedbanki hirm USA uurimisorganite ees, kel on tavaks teha miljarditesse ulatuvaid hiigeltrahve. Aktsia kukub kivina, pank on kaotanud oma väärtusest üle 6 miljardi euro. Korraks peatati isegi aktsiatega kauplemine. Rootsi peakontoris korraldati läbiotsimine. Ainuüksi süüdistus, et pank lekitas oma 15 suurimale omanikule enne teisi infot rahapesusüüdistuste kohta, seab panga moraali kahtluse alla, õõnestades niigi habrast usaldust. Sellele lisandus veel süüdistus kelmuses, sest Swedbank võis rahapesukahtlusi tõrjudes levitada eksitavat infot.
Kuid just usaldus on panganduse alustala ja pangandus on osa riigi vereringest. Skandinaavia pankade usalduse mõranemine seab rambivalgusesse finants- ja poliitilise süsteemi, mis on seni tuntud kui kõige vähem korrumpeerunud maailmas. Usalduse nähtamatute traagelniitide katkemine mõjutab ka Eestit, sest teised Lääne pangad ei julge siia tulla, investorid investeerida. Mõjud on veel hoomamatud.
„Maailmas on viimastel aastatel toimunud selge liikumine nn teadliku kapitalismi poole ja tippjuhid peavad üha olulisemaks seda, kuidas äri tehakse. Vastutustundlik ja jätkusuutlik ettevõtlus on selle keskne osa,“ ütles Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumil Tallinna börsi juht Kaarel Ots. Meil tuleb järelejätmatult nõuda Swedbankilt vastutustundlikumat käitumist, avatust ja selgitusi. Swedbank on Eesti suurim pank ja Danskest märksa suurema mõjuga. Vabandusest, kui see üldse tuleb, ei piisa. Eesti on pikka aega olnud Swedbankile hea lüpsilehm, kust viiakse igal aastal välja üha priskemat kasumit, mis sel aastal võib ulatuda 1,5 protsendini SKPst. Kui nad on süüdi, on aeg arve esitada.
Ootame järelevalveorganitelt kiiremat ja tõhusamat uurimist ning vajaduse korral resoluutset käitumist. Uuel riigikogul tuleb aga kohe muuta seadust, et tõsta rahapesutrahvid tasemele, mis poleks naeruväärsed.