Rahulikku meelt ja külma närvi uuele valitsusele
Eesti majandust hakkavad mõjutama suuresti EKRE ministrid, kellelt võib loota värskeid tuuli - kuid need tohi paisuda orkaaniks.
Majanduse vaatevinklist olulisemad ministrid kuuluvad enamuses EKREsse, vaid majandusminister Taavi Aas tuleb Keskerakonnast ja justiitsminister Raivo Aeg Isamaast. Kui Aas lubas, et mingeid raputusi ei tule, siis EKRE ministrite puhul seda oodata ei ole.
Äripäeva hinnangul on uude valitsusse, eriti selle EKRE ministrite tegevusse konflikt ja vastuolud sisse kirjutatud, ning vaid nende ületamisel mõistlikus suunas on võimalik Eestile positiivne areng.
Intellektuaalselt huvitav saab olema jälgida kliimasoojenemisse mitteuskuva erakonna keskkonnaministri Rene Koka tegemisi. Samuti ka rõhutatult euroskeptilist rahandusministrit Martin Helmet, kes peab Euroopa Liidu laudade taga euroala koostööd edendama. Ning väliskaubandus- ja IT-minister Marti Kuusikut, kes on silma paistnud protektsionismile ja suletusele kalduva Poola ja Ungari kiitmisega.
EKRE on lubanud kaasata laenuraha infrastuktuuri rajamiseks, kuid pühapäeval ütles tulevane siseminister Mart Helme raadios, et tee-ehitust Koselt Mäo suunas saab alustada juba “homne päev, kui uus valitsus selleks raha eraldab”. Kust ja mille arvelt see raha tuleb?
Teiselt poolt on EKRE retoorika olnud läbivalt, et võõrtöölisi me siia ei vaja ning sisserändekvootide erandid tuleb üle vaadata. Aga kes meil maanteid ja maju ehitama hakkavad, kui ettevõtjate hinnangul on tööjõupuudus praegu majanduses üks tähtsamaid probleeme? See, mida hakatakse võõrtööjõuga tegema, on erakordselt oluline. Kui kraanid kinni keeratakse, kaovad kraanad Tallinna linnapildist ja mujaltki. Üheks sisserändekvoodi erandiks on välisüliõpilased, kes rikastavad nii haridusmaastikku, Eesti kuvandit kui ka majandust. Teiseks erandiks on idufirmade viisad, mis toovad meile tippspetsialiste. Sisserändekvoodi üle otsustavad siseminister ja väliskaubandus- ja IT-minister ehk EKRE. Tänavu sai kvoot 1315 inimest täis aasta esimeste päevadega. Immigratsioon ei ole Eestis probleem ja erandite kallale minek tooks ainult kahju.
„Ma ei võta tõsiselt neid prognoose, mis on läinud nii mitu korda valesti,” ütles Martin Helme äsja raadios. Ta pidas silmas rahandusministeeriumi prognoosi, mille kohaselt vähendab alkoholiaktsiisi langetamine riigieelarve tulusid, ja varasemat prognoosi, et aktsiisi tõstmine suurendab riigieelarve tulusid. Siinkohal tuleb Helmega nõustuda. Ministeerium eksis oma aktsiisitõusu prognoosis rängalt. Aktsiisi alandamine ei pruugi vähendada maksulaekumist. Heaks näiteks ajaloost on ettevõtte kohustusliku tulumaksu kaotamine, mis tõi majandusele kasu.
Ametnike usku ei pea tõepoolest olema ja ministeeriumides kuluks ära tolmuste kabinettide tuulutamine ja kuluridade üle vaatamine, bürokraatia ja ametnike arvu vähendamine. Helme tulemisega kaasnev väike šokk võib rahandusministeeriumis isegi kasuks tulla. Kuid ametnikel, kellest paljud teevad tublit tööd, saab olema keeruline, kui neisse suhtutakse nagu mingitesse süvariigi kahtlastesse esindajatesse. Usaldamatuse õhkkond head ei tee.
Vähemalt rahandusministeeriumi viimast prognoosi, mille alusel koostatakse uus riigieelarve, peavad EKRE ministrid tõsiselt võtma. Prognoos näitab, et valitsus peab kärpima kulusid igal tasandil, et eelmise valitsuse tekitatud miinus kontrolli alla saada. See haakub riigireformi kavaga, mis tuleb käsile võtta. Soovime uuele valitsusele rahulikku meelt ja külma närvi, sest me ei taha, et kogu aur kuluks väljaütlemiste klaarimiseks või pseudoprobleemide lahendamiseks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.