Jaga lugu:
Juhtkiri
Ainult tellijale

Maksukarusselle ohjeldaks vaid euroala koostöö

Miljardipettused lõpetaks euroala riikide kokkulepe käibemaksusüsteemi reformimiseks, kuid usalduseta seda ei juhtu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Euroopa ajakirjanike ühine uurimus, mida koordineeris Saksamaa mittetulunduslik uuriva ajakirjanduse toimetus CORRECTIV ja milles Äripäev osales, tõi päevavalgele, et igal aastal varastavad petturid Euroopa Liidu riikidelt hinnanguliselt umbes 50 miljardit eurot maksumaksja raha. Tegelik maksuauk võib olla suuremgi. Skeem on lihtne: petturid taotlevad sama kaupa karussellina üha uuesti keerutades riikidelt tagasi käibemaksu, mida ei ole kunagi tasutud.

Äripäev leiab, et kuigi Eestil on tõhusad meetmed käibemaksupettustega võitlemiseks ja maksuauk võrdlemisi väike ja vähenev, on vaja rohkem ja üha tõhusamat koostööd nii Euroopa Liidu tasandil kui ka regionaalselt. Euroliidu riigid peavad kiiremas korras kokkuleppele jõudma, kuidas süsteemi muuta ja see ka reaalselt tööle panna. Olukord, kus suurriigid eesotsas Saksamaaga ei soovi maksuinfot jagada, on vesi tohutule pettuseveskile, mis mõjutab kogu Euroopat.

Käibemaksupettustega varastatakse maksumaksja raha, kahjustatakse konkurentsiolukorda ja ausalt makse maksvaid ettevõtteid. Lisaks leidis uurimus, et väljapetetud raha jõuab ka terrorismi toetamisse, mistõttu on olukord eriti masendav. Meie taskust varastatakse, et toetada meie inimeste ründamist.

Eesti ei tohi jääda oma naba imetlema, sest kuigi me oleme petturite elu üpris keeruliseks teinud, siis tegelikku maksukahju, samuti seda, kui palju kasutatakse petuskeemides Eesti ettevõtteid, on väga raske hinnata.

Häid lahendusi pole

Üks võimalus pettusi tõkestada ja Euroopa Liidu maksusüsteemi reformida on kehtestada üleüldine pöördkäibemaks, nihutades käibemaksukohustus tarneahela lõppu, müüjalt ostjale. See muudaks süsteemi radikaalselt ja selle mõjusid pole piisavalt analüüsitud.

Teine on praegusega sarnane variant, kus piiriüleste tehingute puhul koguks eksportiv riik sihtriigi jaoks käibemaksu ja kannaks selle sealsele maksuametile. Eesti on võtnud siin mõistliku seisukoha, et seda toetatakse juhul, kui täidetud on neli tingimust: tõhusam riikidevaheline halduskoostöö, kehtivate käibemaksumäärade lihtne kättesaadavus, põhjalik aruanne liidusiseste tehingute kohta ja nõrgema maksuametiga riikide haldusvõimekuse parendamine. Need paistavadki olema praeguse süsteemi peamised kitsaskohad.

Paraku pole lahenduseni jõudmine sugugi lihtne. Iga riik üritab enda eest seista, kuid kuna skeemides kasutatakse isegi kümneid riike, siis sellest on vähe. Euroopa Komisjoni volinik Pierre Moscovici on öelnud, et euroliidus on tehtud vähemalt 14 katset käibemaksupettused peatada, kuid kõik nad on läbi kukkunud usalduse puudumise tõttu liikmesriikide vahel. Ehk oleks siin lahendus, kui vähemalt sama regiooni riigid ehk (äri)kultuuriliselt sarnased riigid tõhustaksid koostööd, näiteks Eesti Skandinaavia ja muu Baltikumiga.

Brexitiga kaotab euroliit fullfact.org-i hinnangul 9 miljardit naela aastas ja käibemaksupettuste ohjamine võiks selle kuhjaga kompenseerida. Europarlamendi valimiste eel tuleb kasuks debatt, kuidas euroliidu maksusüsteemi muuta või ühtlustada nii, et Eesti huvid oleks kaitstud.

Äripäev kutsub meie Europarlamendi kandidaate üles sisulisele maksuteemalisele arutelule ja praeguseid saadikuid seda teemat aktiivselt ajama.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum