Mis saab minu firmast pärast surma?

23. november 2016, 13:00
Ettevõtja peaks mõtlema, kuidas panna oma soovid kirja testamenti.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161123/USEFUL/161129926/AR/0/testament.jpg

Äriinimeste vara koosseis on äärmiselt mitmekülgne: neil on kinnisvara, aktsiaid, väärtpabereid, aga võib olla ka kohustusi. „Ettevõtja võiks mõelda sellele, kuidas panna oma soovid kirja testamenti. Et kui ta siitilmast peaks lahkuma, ei tekiks olukorda, et kohe järgmisel päeval tema ettevõtte tegevus seiskub,“ soovitab notar Priidu Pärna.

Pärna märgib, et testamendi eesmärk on määratleda pärijate ring teisiti, kui see on seaduses ette nähtud. „Seaduse järgi läheb pärand üle lastele ja abikaasale,“ selgitab ta. „Lapsed on aga teinekord alaealised ega suuda veel ettevõtlusega tegelda, siis peaks mõtlema sellele, kuidas isikule kuuluv ettevõtlusega seotud vara peaks jagunema. Kas see peaks minema alguses abikaasale ja hiljem, kui lapsed on saanud suuremaks ja on selge, kes neist peaks ettevõtlusega tegelema, minema lastele üle.“

Mõtlema peaks ka sellele, kas üldse tahetakse ettevõtlusvara paljude inimeste vahel jaotada – eriti juhul, kui inimesel on seaduse silmis palju pärijaid. „Mitmekesi ettevõtte pidamine pole alati väga tõhus,“ märgib Pärna. „Sel juhul võib määrata alati pärijaks ühe neist.“

Ootamatu surma korral saab määrata ka testamenditäitja, kes saab alustada juba järgmisel päeval ettevõtte majandamisega, sest pärimismenetlus võib võtta isegi paar kuud.

Mis tegelane on testamenditäitja?

Igal ettevõtetel on vara, inimestel on ettevõttes osad ja aktsiad. Suurema mitme omanikuga ettevõtte puhul ei pruugi ühe omaniku surm tuua ettevõtte toimimises takistusi. „Probleem võib tekkida siis, kui tegemist on väikeettevõttega, eriti sellisega, kus osanik ja juhatuse liige satuvad kokku,“ toob Pärna näite. Sellisel juhul võib ootamatu surma korral juhtudagi, et pole inimest, kes saab teha tehinguid ja pangaülekandeid, käsutada ettevõte vara. „Siis tasubki teha testament ja määrata testamenditäitja, kel oleks õigus juba pärimismenetluse ajal ettevõtet majandada,“ selgitab Pärna.

Alternatiivse võimalusena võiks äriühingul olla keegi volitatud isik, kes saab volikirja alusel ettevõtet esindada ajal, kui pärimisasjad lahendatakse.

Notar Tarvo Puri sõnul on pärimisasjade puhul levinud ootamatus see, kui inimene sureb, olles ainuke juhatuse liige. „Kui äriregister saab rahvastikuregistrist teada, et isik on surnud, siis kustutab ta selle juhatuse liikme ära ja firma jääb juhatuseta,“ räägib Puri.

Notaril võtab pärimisprotsess aega umbes 2-3 kuud ning kui testamenditäitjat pole määratud, siis saab alles pärast seda uue juhatuse määrata. „Testamenti tehes soovitan määrata kindlasti testamenditäitja roll kellelegi pärijatest, kel on firma juhtimiseks piisav kompetents,“ annab ta nõu ja lisab, et selleks võib olla ka testamenditegija õigusnõustaja või audiitor. Tema kogemusel soovivad vahel testamenditegijad selleks ka oma partnerit või osanikku, kui neil on sajaprotsendiline usaldus.

Elukaaslane kui pärija?

Eesti seaduste järgi ei ole elukaaslane pärija, selleks on üksnes seaduslik abikaasa. „Elukaaslase saaks pärijaks määrata ainult testamendiga,“ rõhutab Priidu Pärna.

Ta möönab, et kui üks osanik sureb ja pärimismenetlus käib või pole seda veel alustatudki, võivad teised aktsionärid seda aega kasutada mingiteks vangerdusteks või isegi varade kantimiseks. „Selliseid juhtumeid on, aga need pole legaalsed ja need tehingud on sageli tagasipööratavad,“ räägib Pärna.

Kui inimene on surnud ja tema pärijat pole paberil fikseeritud, ei tähenda see veel, et vara on peremeheta - juhi surma korral läheb vara automaatselt üle veresugulastele või testamendis nimetatud pärijatele.

Tihti tekib ka küsimus, kui ettevõttel on võlad ja keegi pole huvitatud pärimisest. „Sel juhul näeb seadus ette, et pärimisasja saavad notari juures algatada ka võlausaldajad – olgu selleks siis pank, korteriühistu või inimene, kellele võlgu ollakse. Notar selgitab välja, kellele vara on üle läinud ja kellele saab nõude esitada,“ räägib Pärna.

Sama kehtib ka FIE puhul – tema vara pärimine pole notari jaoks midagi teistsugust kui tavalise kodaniku pärandiasjad.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. November 2016, 12:52

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing