Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas juhtida ettevõtet eelarvet koostamata?

    Eelarve koostamine on ettevõtetes veel üsna tavapärane nähtus, kuid ärikeskkonna muutused on tekitanud vajaduse uutmoodi lähenemise järele, mis muutub üha päevakajalisemaks.

    Ajale jalgu jääma hakanud traditsioonilise eelarvestamise alternatiivina sündis ligi 20 aastat tagasi mõiste beyond budgeting, mis otsetõlkes tähendab teispool eelarvestamist. See on organisatsioonide juhtimise viis, mille tõid 1998. aastal käibele juhtimisnõustajad Jeremy Hope ja Robin Fraser. Praktikas oli see lähenemine mõnes suurettevõttes juba kasutusel, näiteks Rootsi pangas Svenska Handelsbanken ning elektri- jm seadmete hulgimüüjas Ahlsell AB.
    Erinevalt eelarvestamisest on pigem tegemist laialdase juhtimisfilosoofia kui rangelt piiritletud õpetusega, kuidas aastaeelarvet koostamata ettevõtet juhtida.
    Kuigi beyond budgeting'i propageerijad on selle lähenemise võidukäiku ennustanud juba tükk aega, ei ole need ennustused päriselt täitunud – eelarvekeskne juhtimine on ikka veel levinum ja tuntum. Ent ärikeskkonna muutused, mille tõttu beyond budgeting sündis, ei ole kadunud, vaid võimsamaks muutunud. Üleminek beyond budgeting'i põhimõtetele on seega endiselt aktuaalne paljudele ettevõtetele, eelkõige suurettevõtetele, sest väike- ja keskmistes ettevõtetes ei ole eelarvestamine päris „hullusärgi“ staadiumisse tihti jõudnudki.

    Bjarte Bogsnes esineb 30. märtsil Pärnu Finantskonverentsil.

    Uut lähenemist arendava Beyond Budgeting Round Table’i juht Bjarte Bogsnes loetleb oma raamatus „Implementing Beyond Budgeting: Unlocking the Performance Potential“ 12 põhimõtet, millel rajaneb beyond budgeting.
    Eestvedamise põhimõtted
    Eesmärk – inspireeri ja kaasa töötajaid julgete sihtide, mitte lühiajaliste finantseesmärkidega.Väärtused – juhi jagatud väärtuste ja mõistlike otsuste, mitte detailsete reeglite abil.Läbipaistvus – anna töötajatele eneseregulatsiooniks, innovatsiooniks, õppimiseks ja kontrollimiseks informatsiooni, ära piira selle levikut.Organisatsioon – arenda kuuluvuse tunnet, organisatsioon põhinegu kiire reageerimisvõimega ja vastutusvõimelistel tiimidel, väldi hierarhilist kontrollimist ja bürokraatiat.Autonoomia – usalda inimesi ja anna neile tegutsemisvajadus, ära karista kõiki, kui keegi seda vabadust kuritarvitab.Kliendid – seosta iga inimese töö kliendi vajadustega, väldi huvide konflikti tekitamist.
    Juhtimisprotsesside põhimõtted
    Rütm – seadke juhtimisprotsessid kooskõlla ärirütmide ja -sündmustega, mitte kalendriaastaga.Eesmärgid – sea suunavad, ambitsioonikad ja suhteliste näitajatega väljendatavad eesmärgid (näiteks „keskmisest parem“ jms), väldi fikseeritud eesmärke.Plaanid ja prognoosid – olgu paindlik ja erapooletu protsess, mitte jäik ja poliitiline ettevõtmine.Ressursside jaotamine – juuruta kuluteadlikku mõtteviisi ja eralda ressursse sinna, kuhu vaja, mitte detailse aastaeelarve kaudu.Tulemuste hindamine – hinda töötajate tulemusi terviklikult, arvestades ka töökaaslaste tagasisidet õppimise ja arengu kohta, mitte ainult mõõdikute alusel ja tasu määramise eesmärgil.Tulemustasustamine – mõõda ja premeeri edu, mis on saavutatud konkurentide ees, mitte fikseeritud näitajate järgi.
    Mudelid teispoole eelarvet minemiseks
    Beyond budgeting'i põhimõtete rakendamiseks ei ole ühtset viisi ega lihtsat ja universaalset juhendit. Küll aga nimetavad Hope ja Fraser kuus juhtimistööriista, mida „teispoole eelarvet“ minevad organisatsioonid sageli kasutavad.
    1. Omanikele loodava väärtuse mudelid (shareholder value models), mis joondavad ettevõtte juhtide otsused osanike või aktsionäride ootuste ja huvidega. Kui vaadelda äri varade, toodete ja klientide portfellina, siis saab neile eraldatavaid ressursse suurendada või vähendada vastavalt sellele, milline on nende võimalus väärtust luua. Traditsioonilise eelarvestamise raames on seda raske teha, sest eesmärgid ja ressursside eraldamine on ärisegmendi võimalustega ainult nõrgalt seotud.
    2. Võrdlusindekseerimine (benchmarking models), mis seob eesmärgid parima praktikaga ja võimaldab tulemusi esitada paremusjärjestusena. Eelarved takistavad võrdlusindekseerimist ja arengut, sest eelarvenumbrid on nõrgalt seotud välise maailma saavutustega, väljendades eelkõige sisemiselt realistlikuks peetavaid eesmärke.
    3. Tasakaalus tulemuskaart (balanced scorecard), mis annab väiksematele otsustele strateegilise raamistiku ja juhtindikaatorid, mis ütlevad, kui hästi täidetakse strateegilisi eesmärke.
    4. Tegevuspõhine juhtimine (activity-based management, ABM), mille kaudu juhid saavad teada kulude põhjustest ning toodete, turustuskanalite ja klientide panusest puhaskasumisse. ABMiga saab mõõta tegevuste kulu terviklikult, mitte ainult funktsioonide ja osakondade kaupa nagu eelarves. Võimaldades töötajatele tegevuspõhist infot, saavad nad teha paremaid otsuseid, mis viivad suurema kasumlikkuseni.
    5. Kliendisuhete juhtimise vahendid (customer relationship management tools), mis suunavad tähelepanu kliendi vajaduste kasumlikule rahuldamisele. Töötajad tuleb vabastada eelarve piirangutest, mis takistavad kliendisuhete ehitamist.
    6. Infosüsteemid ja rulluvad prognoosid, mis ühendavad ettevõtte eri funktsioonid ja võimaldavad juhtidel suhestada tööpanuse ja kulud toodanguga.
    Bjarte Bogsnes, kes on rakendanud beyond budgeting'i kahes suures ettevõttes, Statoilis ja Borealises, ning nõustanud palju rohkemaid, soovitab oma raamatus mitte alustada elluviimist ainult rulluvate prognooside kasutusele võtmisest, vaid ka eesmärkide seadmise ja mõõtmise ning ressursside jagamise aluste ümberkorraldamisest. Ainult rulluvatest prognoosidest alustamine on ahvatlev, sest nende sisseviimine on kõige lihtsam, kuid tegemata samal ajal muutusi eesmärgistamise ja ressursside jagamise vallas, jõuab ettevõte rulluvate eelarvetega süsteemini, mitte teispoole eelarveid.
    Finantsjuhtimise käsiraamat
    Artikkel ilmus Äripäeva finantsjuhtimise käsiraamatus.
    Äripäeva käsiraamatud on praktilised professionaalsed töövahendid tippspetsialistile ja juhile.
    Finantsjuhtimise käsiraamat on ilmunud juba 16 aastat. Veebis täieneb info igal kuul, paberil ilmub täiendus neli korda aastas.
    Käsiraamat jagab nõu ja ideid finantsjuhtimise praktiliseks korraldamiseks. Antakse ülevaade väärtusjuhtimisest, investeerimisprojektide hindamisest ning finantseerimisest. Samuti käsitletakse ettevõtte maksevõime kindlustamist, finantsplaneerimist ja -analüüsi.
    Autor: Villu Zirnask, finantsjuhtimise käsiraamatu peatoimetaja
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.