Mida värbajad LinkedIni profiilis vaatavad?

USA värbamisfirma Jobvite hiljutisest uuringust selgus, et 87% värbajatest peab LinkedIni kõige tõhusamaks kandidaatide sooviavalduste läbivaatamisel värbamisprotsessi ajal.

Mis värbajale tegelikult ametialast profiili edasi kerides silma jääb? Väljaanne Fast Company võttis kokku paljude spetsialistide tähelepanekud ja muljed profiilide kohta, mis tekitavad huvi või ehmatavad.

Kui värbaja vaatab töösoovija profiili, tahab näha selle inimese töökogemust, hariduskäiku ja saavutusi. Mittetäieliku profiili korral on raskem otsustada, kas kandidaat sobib töökohale kõige paremini, sest pole võimalik saada täielikku ülevaadet. See jätab kehva esmamulje. Võib juhtuda, et profiilis on kirjas, et inimene on samal ajal töötanud neljas kohas. Lisatakse uusi töökohti, aga jäetakse märkimata töö lõppemise kuupäevad. See näitab, et nad pole oma LinkedIni profiili mitu aastat uuendanud.

Esimese mulje tekitab profiilifoto, seepärast tasub selle nimel vaeva näha. Foto peaks olema professionaalne ja esinduslik ning sobima otsitava tööga. Selfie ja puhkusepildid ütlevad värbajatele, et sa ei viitsi tegeleda endast professionaalsema mulje jätmisega. Inimesed saavad kergesti hinnata oma profiilifotosid Photofeeler.com ja Snappr.com abil.

Profiile, milles on ainult paar kontakti, peetakse samuti pisut kahtlust tekitavateks. Kõige edukamatel ja häid tulemusi saavutavatel inimestel on tugevad võrgustikud ning LinkedIni profiil peaks seda peegeldama. Pole muidugi tarvis tuhandeid, aga ideaalne oleks 300 või rohkem. Seega tasub enne uue töökoha otsimist oma kontaktide nimekirja täiendada ja rikastada.

Värbajad vaatavad sageli LinkedIni profiile selleks, et saada kinnitust kandidaadi esitatud info kohta. Kui mingis kohas töötamise kuupäevad, ametinimetused või muud asjaolud profiilis erinevad CVs märgitust, võib see tekitada värbajas mureliku küsimuse tööotsija detailitäpsuse kohta, või kas on põhjust arvata, et ta pole aus.

Resümee koostamine võiks olla mõnes mõttes nagu reklaamteksti kirjutamine. Peamine tähelepanu võiks koonduda sellele, mille pärast värbajad võiksid tahta inimesega ühendust võtta, näiteks töösaavutused, tunnustused ja edulood. Resümee lugemist hõlbustab lühikeste eraldatud lõikude ja täpi või tärniga algavate taandridade kasutamine. Üha enam värbajaid kasutab mobiilseid seadmeid, seetõttu võiks tekst olla kergesti loetav ka väikestel ekraanidel. Oluline on välja tuua ka oma valdkonda puudutavad võtmesõnad, mis aitavad profiilil otsingute käigus kiiremini ja kergemini esile tulla.

Värbajad võivad leida inimese LinkedIni profiili ka Google’i kaudu. Otsingu tulemustes on lisaks profiilis olevale nimele enamasti näha ka asukoht ja ametialane pealkiri nime all. Pealkirjast on kõige rohkem kasu, kui selles on märgitud tegevusvaldkond ja töö sisu.

Kui tööotsija ametialane tiitel on midagi sellist nagu „IT-alaste teadmiste parim edasiandja” või „sotsiaalmeedianinja”, ei hakka ükski värbaja kulutama aega, et välja mõelda, millega täpselt see inimene tegeleb. Ametinimetus ja ettevõtte tegevusala tuleks välja öelda võimalikult selgelt. Eriline kõnepruuk või ebamäärane sõnakasutus raiskab väärtuslikku aega ja vähendab võimalust, et sellise profiiliga inimest uuele ametikohale kaalutakse.

Hästi mõjub see, kui värbajad näevad, et profiili omanik on aktiivne, jälgib uudisvooge, jagab talle huvipakkuvat sisu ja kommenteerib. See näitab ametialast pühendumist ja kaasatust. Muljet avaldab ka viitamine tema kirjutatud artiklitele või muudele näidetele töö kohta. Paljud personalispetsialistid ootavad professionaalsust ka potentsiaalse töötaja postitustes.

Soovitused avaldavad värbajatele muljet enamasti ainult siis, kui need on lühikesed ja toovad tõepoolest midagi välja inimese võimete või tugevate külgede kohta. Neid ei tasu välja võtta, aga nende peale ei maksaks ka liialt panustada.

Kui profiili omanik kasutab Open Candidates valikuvõimalust, näevad värbajad privaatselt, et see inimene otsib tööd. Selle valikuvõimaluse kasutamine on hea mõte, sest see näitab soovi saada teada potentsiaalsetest võimalustest.

Artikkel ilmus ajakirja Personali Praktik aprilli numbris.

Ajakiri on mõeldud kõigile, kes tegelevad personalitööga. Personali Praktik hoiab kursis valdkonna infoga personalitöö valdkonnas, arengusuundumustega tööturul ja personalitöös nii Euroopa Liidus kui ka mujal.

48-leheküljeline Personali Praktik ilmub kümme korda aastas, v.a juulis ja augustis.

Ajakirja peatoimetaja on personalijuhtimise ühingu PARE tegevjuht Ene Olle.

Loe lähemalt: http://www.personaliuudised.ee/pp/

Autor: Kaisa-Kitri Niit