Tööjõukriisis Eesti peletab välistöötajat

17. november 2017, 06:00
Eesti ettevõtjale ja siia saabunud võõrtöötajale tähendab töösuhte loomine tundidepikkuseid sekeldusi bürokraatialabürindis.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171117/USEFUL/171119914/AR/0/bürokraatia.jpg

Tööjõukriis on viinud ettevõtjad tupikseisu - töökäsi lihtsalt ei ole. Ühe variandina on pakutud välistööjõu suuremat kaasamist, kuid sellised lahendused tuleb hoolikalt läbi mõelda. Pealegi ei ole Eesti tööandjana eriti atraktiivne sihtpunkt, selgub tööandjate jutust.

Möödunud aasta suvel algatas Eesti Tööandjate Keskliit välistöötajate nullbürokraatia projekti, mis avas nii tööandjatele kui siin töötavatele välismaalastele võimaluse rääkida avameelselt suurematest probleemidest ja takistustest. Põhifookuses olid töötajad väljastpoolt Euroopa Liitu, kuna nendel on Eestisse tööle asumine kõige keerulisem.

Infosegadus ja bürokraatia

Suurim murekoht on info kättesaadavus, kohati ka selle vastuolulisus. Elamisloa taotlemine on pikk ja keeruline, dokumente on palju ja nendest läbinärimine on vaevaline ja aeganõudev. „Siseministeerium on lahendustega juba tegelema hakanud. Loodame, et uuendatav veebileht ja kevadel käivituv* nõustamisteenus aitab info liikumisele kaasa,“ vahendas Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonijuht Andres Kask (*siseministeerium lisas sellele väitele täpsustuse - toim).

Teine suurem probleemide plokk on bürokraatia, kus takistused on küll väiksed, aga häirivad. Näiteks tuleb elamisluba pikendades täita PDF-formaadis leheküljepikkusi ankeete ja korduvalt sisestada samu andmeid, mida on juba eespool tehtud. Inimesi jooksutatakse mitme asutuse vahet ja mõnelt nõutakse rohkem pabereid kui teiselt. „Sellised olukorrad tekitasid välistöötajates, eriti IKT sektoris, halvas mõttes tõelist üllatust. Vastuolu meie e-riigi maine ja tegeliku olukorra vahel on ilmne ja häiriv,“ tõreles Kask.

Pole ligipääsu perearstilegi

Tõsisemaks muutub olukord aga siis, kui võõrtöötaja vajab arstiabi. Välismaalasel on Eestis tõsiseid raskusi perearstiabi kättesaadavusega – ilmneb, et vähesed perarstid on valmis tegelema inglise keelt kõneleva patsiendiga. Ka tunnevad arstid end ebamugavalt, suheldes teistest kultuuridest pärit inimestega, sest nad ei tea, mis on nende puhul kohane ja mis mitte. Enamgi, neil välismaalastel, kes töötavad Eestis lühiajaliselt, ei ole üldse võimalust muule kui erakorralisele meditsiinile või eraarstile. Ometi on tööandja kohustatud maksma sotsiaalmaksu ka nende töötasult.

“Perearsti nimistusse saamiseks peab inimene olema rahvastikuregistris. Lühiajalisi töötajaid, kes elamisluba ei vaja, sinna ei kanta. Rahvastikuregistriga on seotud ka mitmed teised avalikud teenused – näiteks soodsam ühistransport, lasteaia- ja koolikohad. See on probleem, mis tuleb lahendada,” kommenteeris Kask.

Elamisloa lohisev menetlemine

Tööandja seisukohast on põhimure aeg. Elamisloa menetlemise periood on kuni 60 päeva, teinekord veelgi pikem. Seda saaks oluliselt kiirendada konkreetsete protseduuride arvelt.

Üks markantne näide: kui taotlus antakse sisse välismaal asuvas Eesti saatkonnas, hakkab 60 päeva tiksuma hetkest, mil dokumendid jõuavad diplomaatilise postiga politsei- ja piirivalveametisse. Diplomaatiline post aga liigub harva, sellele võib minna terve kuu. Terve mõistus keeldub uskumast, miks ei võiks saatkonna töötaja, kes dokumendid vastu võttis ja taotluse esitaja isiku tuvastas, need elektrooniliselt Eestisse lähetada, imestavad tööandjad. Nii saaks PPA menetlusega juba alustada, kuni paberid ka füüsiliselt kohale jõuavad.

„Tööandja jaoks, kes vajab spetsiifiliste oskustega töötajad, on need mõned nädalad vahel otsustava tähtsusega,“ kritiseeris Kask.

Näiteks kui tööandja soovib korraga palgata neli töötajat väljastpoolt Euroopa Liitu, menetlevad ühel ajal sisse antud taotlusi erinevad ametnikud. Tekib küsimus, miks küll? See tähendab ajakulu tööandja jaoks, kes peab samu küsimusi selgitama mitmel korral, ent raiskab ka riigi ressurssi. Miks ei võiks tööandjal, kes tihti välistöötajaid palkab, olla PPA-s oma nö kliendihaldur, kes selle ettevõtte spetsiifikat juba teab?

Karmid keele- ja palganõuded

Sellesse loetelusse mahuvad ka kohati liiga karmid keelenõuded. Tööandjate hinnangul võiks olla nende otsustada, kas konkreetsel ametikohal on kokkupuude klientidega ja kas eesti keele oskus on vajalik. Samuti on takistuseks palganõue – välistöötajale makstav minimaalne tasu peaks olema valdkonna keskmine, mitte Eesti keskmine, nagu praegu.

Tööjõupõuast pole puutumata ka kaubandussektor, mis on tootmise järel Eesti suuruselt teine tööandja. Valdkonnas tuleb vabu töökohti aina juurde. Näiteks Maxima Eesti jaeketi meeskonnas töötab ligi 2700 inimest, välistöötajaid on nii juhtivatel kohtadel kui lihttööde peal. Ettevõtte kommunikatsoonijuhi Katja Ljubobratetsi sõnul teeb vajalike töötajate palkamise väljaspoolt Euroopa Liitu keeruliseks suhtumine ja piirangud.

„Vajame töötajaid ametikohtadele, mida riik ei ole prioriteetseks tunnistanud. Nende ametikohtade puhul on ka töötasud riiklikust keskmisest madalamad. Sisserändekvoot pärsib piisaval hulgal tööjõu värbamist,“ loetles Ljubobratets. „Riigis viibimise aja piirangud on samuti liiga karmid – niipea, kui töötaja on töö selgeks saanud ja kohanenud, peab ta riigist lahkuma. Ettevõttel ei jää muud üle, kui uut inimest koolitama hakata, et see siis sama ruttu ära läheks…“

.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. November 2017, 16:25
Otsi:

Ava täpsem otsing