Äripäev • 30. jaanuar 2018
Jaga lugu:

Kuidas lugeda pakendilt toitumisalaseid väiteid?

Mida tähendavad toidutootja pakendil olevad toitumis- ja tervisealased väited?
Mida tähendavad toidutootja pakendil olevad toitumis- ja tervisealased väited?  Foto: ÄP fototoimetus

Euroopa Liidu õigusnormid nõuavad, et toidutootja märgiks pakendile toitumis- ja tervisealased väited, mille kohta on euroliidus kokku lepitud reeglid.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp selgitas pressiteate vahendusel, et neid väited võib jagada kaheks: toitumisalased ja tervisealased. Esimesed annavad mõista, et toidul on teatud kasulikud toitainelised omadused (väited energia, toitaine või muu aine sisalduse kohta, näiteks “rasvavaba”, ”lahja/light”, “kiudainerikas”, „vähese soolasisaldusega“ jne).

Tervisealased väited annavad aga mõista, et konkreetse toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja tervise vahel on seos, näiteks: “Kaltsium on vajalik, et hoida luid normaalsetena“. Seejuures tuleks tähelepanu pöörata heakskiidetud väite sõnastusele – seda ei tohiks muuta selliselt, et öeldu saab uue või muu tähenduse. Näiteks ei tohiks väita: „Kaltsium on vajalik luude hõrenemise takistamiseks“, märkis Potisepp.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Siret Dreyersdorff lisas, et toidu puhul on keelatud viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele.

Väited peavad olema tõendatud

Toidu kohta esitatavatele väidetele on nõudeid, mis puudutavad eelkõige tootjaid, kes peavad tagama väite tõesuse ja põhjendatuse. Siiski on väidete esitamine käitlejatele vabatahtlik. „Väidete kasutamise reguleerimise peamine eesmärk on tarbija kaitsmine, et edasiantav sõnum oleks piisavalt tõestatud, täpne ning ei eksitaks,“ märgib Dreyersdorff.

Toitumis- ja tervisealaste väidete heakskiitmise aluseks on teaduslik hinnang Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA), kes on sõltumatu ja objektiivne riskihindaja. Kui toidukäitleja soovib oma tootel tervisealast väidet esitada, siis esitab ta esmalt avalduse selle hindamiseks. Seejärel asutakse uurima, kas esitatud teaduslikud andmed (põhjendused, uuringud jms) kinnitavad piisavalt kirjeldatud toimet ja kas ainet, mille kohta väide esitatakse, on tootes sellises koguses, et normaalse tarbimise juures lubatud „eriefekt“ ka saavutatakse.

Piisava teadusliku tõenduse korral saab väide heakskiidu ja lisatakse ühenduse heakskiidetud väidete nimekirja. Seejärel võib tootja hakata seda ka oma turunduses ja pakenditel kasutama. Seejuures saavad seda teha ka teised käitlejad, kui taotleja ei ole esitanud konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust.

Tarbija säilitagu kriitiline meel

Poeriiulilt võib leida ka toidupakendeid, millel on ebamäärasemad sõnumid, näiteks „hea kõhule“, „sinu tervise heaks“, „kasulik südamele“, „tervislik“ jms. Sellised sõnumid on küll tarbijasõbralikumad ja meelitavad toodet rohkem ostma, kuid nende puhul jäääb segaseks, mida head täpsemalt toode teeb.

Seetõttu on oluline meeles pidada, et selliseid sõnumeid tuleb kasutada vaid koos konkreetse heakskiidetud tervisealase väitega. „Näiteks sõnumiga „hea sinu kõhule“ saaks kasutada heakskiidetud tervisealast väidet „kaltsium aitab kaasa seedeensüümide normaalsele tööle“, juhul kui täidetud on ka väite esitamise muud tingimused,“ selgitab maaeluministeeriumi spetsialist Dreyersdorff ning soovitab toidu kasulikkuse kohta käivate sõnumite suhtes säilitada kriitilist meelt.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt