Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Järelmaksu pakkuv kaupmees satub jälgimise alla

    10eurone.Foto: EPA

    Paljud ettevõtjad ei tea, et paar aastat tagasi vastu võetud uue seaduse alusel tuleb neil järelmaksu pakkumiseks taotleda finantsinspektsioonilt luba.

    Enam ei tehta vahet, kas võtad laenu ja ostad külmkapi või ostad külmkapi kaupmehelt järelmaksuga. See tähendab, et järelmaksu pakkuvatest ettevõtjatest on saanud krediidipakkujad, ütlesid Triniti vandeadvokaadid Äripäeva raadiosaates „Triniti eetris“.
    Krediidipakkumiseks on aga vaja vastavat luba, millega kaasnevad ettevõtjale kulud. Seega peab ettevõtja endalt küsima, kas selle loa taotlemine on majanduslikult mõttekas või mitte. 
     
    Järelmaksu pakkuja on krediidipakkuja
    „Krediidiandjate ja vahendajate seadus kehtib juba mitu aastat. Osa ettevõtteid on sellega kursis, osa ei ole,“ rääkis Triniti vandeadvokaat Katri Tomson. „Tavaline kaupmees, kes soovib oma kaupa müüa järelmaksuga, ei teadvusta endale ilmselt, et ta võib olla krediidiandja ning finantsinspektsioonilt on selleks luba vaja.“
    Seadus võeti vastu 2015. aasta alguses ning esimesed kaks aastat tegeleti peamiselt taotluste menetluse ja tegevuslubade väljastamisega. Nüüd hakatakse järelmaksu pakkujaid ka aktiivsemalt kontrollima, nentis Tomson.
    Kuni 32 000eurone trahv
    Eelkõige puudutab teema ettevõtteid, kes ei ole traditsioonilised finantsasutused. Tegemist on firmadega, kelle põhitegevus ei ole seotud laenupakkumisega ja kes pakuvad klientidele toote või teenuse ostmisel järelmaksu. Seadus on nad kiirlaenu pakkujatega ühte patta pannud. „See on paradoks, sest ettevõtja, kes järelmaksu pakub, ei mõista, miks ta peab neid nõudeid täitma, sest kiirlaenu ju ei pakuta,“ seletas Tomson. „Kui ettevõtja müüb näiteks köögimööblit ja pakub ka järelmaksu, siis ta on krediidiandja. See tegevus eeldab finantsinspektsiooni tegevusluba. Kui luba ei ole, võidakse määrata kuni 32 000eurone rahatrahv.“

    Milleks on vaja krediidiandjate ja vahendajate seadust? 

    Mingil hetkel hakkas kiirlaenukontoreid meeletult juurde tekkima. See turg läks veidi kontrolli alt välja. Pakkuma hakati SMS-laene, mis tundus väga lihtne võimalus paari nupuvajutusega saada oma kontole hetkega mitu tuhat eurot. Tarbijate jaoks oli see atraktiivne, aga juhtus ka seda, et tarbija hindas oma võimeid üle ning laene ei suudetud tagasi maksta. Olukorra kontrolli alla saamiseks tuli riigil sekkuda. Eelkõige on muudatused tehtud tarbijate kaitseks ning need hõlmavad ka tarbijakrediidi pakkujaid.

    Katri Tomson,
    Vandeadvokaat
    Kas mul on tegevusluba vaja?
    Triniti vandeadvokaat Sten Veidebaum nentis, et olukord, kus tarbijal võimaldatakse tasu eest kasutada kellegi teise raha või antakse talle abi kohustuste finantseerimisel, on tarbijakrediit. „Kõik, kes on sellised rahastamisskeemid kasutusele võtnud, peavad vaatama, kas nad peavad loa taotlema või mitte,“ rääkis Veidebaum. „Seda tuleb eristada müügihinna maksmisest osade kaupa. Neid nüansse peab uurima. Varem pole keeleliselt tarbijakrediidi mõistet nõnda kasutatud.“
    Advokaatide sõnul peab ettevõtja vastuste saamiseks oma rahastamise mudelit ise analüüsima ja ennast teemaga kurssi viima. Selleks tasub nõu pidada mõne juristi või finantsistiga. „Ühest küljest võib öelda, et võtame krediidiandjate ja vahendajate seaduse lahti ning vaatame, kes need firmad on, kellel tuleb tegevusluba taotleda,“ rääkis Tomson. „Teisest küljest sisaldab see seadus teataval hulgal erandeid, mida pole mõtet lahkama hakata, sest need on väga spetsiifilised.“
    Nõuded on karmid
    Tomson ütles, et nõuded on karmid ning ettevõte peaks tõsiselt kaaluma, kas tegevusluba taotleda. Selleks tuleb vaadata, kas järelmaksu pakkumine on firma jaoks suur tuluallikas ja millised kulud tegevusloa taotlemise ja sellega tekkivate kohustustega kaasnevad.
    „Võime alustada näiteks sellest, et ettevõtte osakapital peab olema vähemalt 50 000 eurot. Iga väiksem mööblitootja ei pruugigi seda saada,“ nentis Tomson. „Kindlasti peab ettevõttes olema mitu isikut ning vaja on ka audiitorit.“
    Ettevõtja peab oskama arvutada krediidikulukuse määra, mida reguleerivad omaette õigusaktid ja määrused. Kui ettevõte ei taha ise hakata krediidiandjaks, siis tal on võimalik kasutada ka krediidivahendajat.
    „Finantsinspektsioon on välja töötanud juhised töötajatele ja juhtidele, kuidas vastutustundlikku laenamise kohustust täita,“ ütles Tomson. „Väljatöötatud mudeleid iga juhtumi puhuks muidugi ei ole. Inspektsioon ei paku ka personaalset konsultatsiooni, aga teabepäevad on küll.“
    Loa saamisele järgneb järelevalve
    Ettevõtja peab ka meeles pidama, et loa taotlemisega protsess ei lõpe ning tarbijakrediidi andjad jäävad finantsjärelevalve alla. „See tähendab, et ettevõtja peab esitama regulaarselt aruandeid, millega kaasneb ka auditeerimiskohustus,“ ütles Veidebaum.  Aruandeid tuleb teha finantsinspektsiooni etteantud vormis.
    Valmis tuleb olla ka pisteliseks kontrolliks. „Inspektsioon võib koputada uksele ja tulla vaatama, kuidas tarbijakrediidi andmise nõudeid täidetakse. Nad võivad küsida ka dokumente,“ hoiatas Veidebaum.
    Tomson lisas, et kõik peab käima siseeeskirja järgi ning ka seda võidakse kontrollida. „Lepingud, andmed, tarbijateavitused, taustakontrolli süsteemid – kõik peavad olemas olema,“ rääkis ta. Tähtis on ka see, et finantsjärelvalve eest tuleb maksta. See koosneb kahest komponendist – fikseeritud määr ja muutuv määr, mis arvutatakse välja tarbijakrediidi portfelli mahu alusel.
    Võta paber ja pliiats ette
    Kõigepealt on ettevõtjal mõistlik võtta paber ja pliiats ning katsuda oma finantstoode või ärimudel kirja panna. Selleks andis Triniti vandeadvokaat Sten Veidebaum konkreetsed suunised.
    Esiteks tuleks paberile panna kõik, mida tarbija suhtes rakendatakse. Selleks tasub kasutada suunavaid küsimusi: mis vormis seda tarbijat krediteeritakse? millised kulud tarbijale lisaks ostuhinnale tulevad? millised on intressid, lepingutasud, trahvid, graafiku muutmise tasud?Teiseks tuleks analüüsida, millised riskid tegevusega kaasnevad. Millised on riskid ettevõttele?Kolmandaks tuleks ennast kurssi viia tarbija kasuks kehtestatud nõudmiste ja sätetega. Millised kohustused ettevõtjal tarbija krediteerimisel tekivad?Neljandaks tuleb ärimudeli kirjeldamiseks ja rakendamiseks koostada majasisene siseeeskiri. Kes täidab erinevaid funktsioone ja ülesandeid? Siia kuulub ka kogu tarbijalaenu andmise protseduur – alates reklaamist kuni selle hetkeni, mil tarbija on kohustused täitnud ja toimiku võib n-ö kinni panna.
    Selle analüüsi tulemusel peaks ettevõtja jõudma järeldusele, kas tegevusluba on vaja. „Kõik need punktid on järelemõtlemise koht, kas on mõtet selle tegevusega sellisel kujul jätkata,“ nentis Veidebaum.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.