Restoranitest: saia, juustu ja liha Mehhiko moodi

Menüü tagakaane sigri-migri hulgast leiab Mehhiko kiirsöögi lühikese teejuhi: Taco - tortilla with meat and cheese. Quesadilla - tortilla with meat and cheese. Enchilada - taco with meat end cheese. Sellega on Taqueria menüü lühidalt kokku võetud: sai (mis see tortilla, eriti nisujahust tehtu, ikka muud on), juust ja liha.

Lisaks taco'dele ja quesadilla'dele on menüüs ka paar salatit ja valik suupisteid, millest mõningad  -  flauta'd, nacho'd - on Mehhiko päritolu, suuremalt jaolt on aga tegemist universaalsete pubisnäkkidega, mida veidi Mehhiko-pärasemaks tuunitud. Millegipärast osutuvad mõned road kallimaks, kui FB ja kodulehekülg näitab. Mitte just palju, kuid siiski, et usaldusväärsuse reitingut langetada.

Taqueria kööki juhib Peruust pärit Pepe. Tore, et Ladina-Ameerika on esindatud, aga natuke kahju ka, et peruulasest kokk on rakendatud mitte Peruu, vaid Mehhiko köögivankri ette.

Pika rannajoonega Mehhikos on taco'de täidis nii liha, kala kui ka köögivili, Rotermanni taqueria aga saab läbi kalade ja mereandideta. Vege-taco oma mulle ei meeldinud, kuid mitte maitse, vaid pigem koosluse pärast – lihtsalt ei oska ladinaameerikalikku nisukoogi, riisi ja ubade liitu hinnata. Kana-taco ja sealiha-quesadilla olid aga väga maitsvad. Mis iganes lihaga enne saia vahele panekut tehtud oli, oli seda tehtud hästi. Tulise maana tuntud Mehhiko stiilis kastmetelt oleks oodanud rohkem särtsu, aga tulisusest olid alles jäänud vaid õrnad virved. Isegi tšillikaste ei maitsenud kuigivõrd tšilli järele.

Jookidest jäi silma suur valik tekiilasid, ei puudunud ka selle metsik sugulane mescal. Alkoholist mitte hoolivatele janustele on alkoholita kokteilid ja napp valik magusaid mullijooke, mille suhkrusisaldust ettekandja – nagu enamikus söögikohtades – ei osanud ütelda. Imelik, õlle kangust teatakse enamasti poole protsendi täpsusega, aga suhkrust, mis pole veel alkoholiks käärinud, ei hooli keegi. Tõsi, Mehhiko kõige menukamaid roogasid pakkuvas taqueria's on magusad mullijoogid omal kohal – keskmine mehhiklane suudab neid aastas ära juua 163 liitri jagu.

Menüüs on taco'd eel- ja pearoogade vahel, quesadilla'd aga pearoogade jaotuses, nii eeldasin ka serveerimise järjestust - alguses taco'd, siis quesadilla. Tegelikult tulid aga enam-vähem korraga, ettekandja tõi quesadilla lauda juba siis, kui esimese taco söömine alles pooleli. Oli ilmne, et liiga palju vaeva minu ühe-inimese-laudkonnale polnud tahtmist kulutada ja nii jäi ka tühjaks söödud taco-kandik lauale.

Pühapäevasest laiskusest andsid tunnistust ka quesadilla kõrvale serveeritud närbunud salatilehed ja tomatisalat või -salsa, mis pärines tõenäoselt eelmisest õhtust.  "Mis mõttes pole värske?" imestas ettekandja, kui talle seda kurtsin. Keeruline oli sellisele küsimusele vastust leida. "Maitse mõttes," kobasin lõpuks. Kellega oli tegemist, ei tea, tšekil oli töötaja anonüümne, nime asemel oli vaid Teenindaja.