Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuus olukorda, mida GDPR puudutab
25. maist muudab isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) müügitöö keerulisemaks, mistõttu esitas Äripäeva müügiveeb Bestsales kahele advokaadile ja ühele müügidirektorile konkreetsed müügiolukorrad ja palus kommenteerida: mida siis ikkagi teha tohib ja mida mitte.
Eestis valitseb GDPRi tõttu teatud segadus: osa eksperte käsitleb GDPRist tulenevaid muudatusi müügitöös leebemalt, osa soovitab konservatiivsemat lähenemist. Eelkõige puudutab see küsimust, kas GDPR mõjutab ka B2B müüki või mitte.
Kui ma tahan õigele inimesele saata müügipakkumise ja otsin selleks sihtgrupi ettevõtete kodulehtedelt välja spetsialistide kontaktid ning saadan pakkumise aadressile nimi.perenimi@ettevõte.ee, kas see on lubatud?
Kui ma otsin sihtgrupi ettevõtete kodulehtedelt välja spetsialistide kontaktid ja sisestan need andmebaasi märgistatud huviga „xxx“, et nad saaksid edaspidi vastavalt teemal meie pakkumisi ja uudiskirju, siis kas see on lubatud?
Neile ja veel neljale sarnale küsimusele leiad vastuse
Äripäeva teemaveebist bestsales.ee, kus küsimustele vastavad advokaadibüroo TRINITI advokaat Maarja Pild, advokaadibüroo SORAINEN advokaat Tea Kookmaa ja Äripäeva müügidirektor Erika Truuverk.