Kaupleja Alexi esimene suur ehmatus

Selgus, et reaalse kauplemiskonto avamine ei käigi niisama lihtsalt: tuleb esitada isikuttõendava dokumendi koopiad ja elukoha tõestamiseks mõne arve koopia, kus andmed peal. Sain vist siiski kõigi paberite kokkukogumise ja esitamisega hakkama, nüüd tuleb oodata, millal konto avatakse.

Vahepeal tõstsin veel oma pangakontol päevase ülekande limiiti, et oleks võimalik mu 10 000 eurot Admiral Marketsi kontole kanda. Selgus aga, et Admirali ülekande maksimum on pangalingi kaudu 5000 eurot, seega tuli summa nii ehk naa kahes osas üle kanda. Kui olin jõudnud esimesed 5000 eurot juba üle kanda, selgus küll, et pangast saanuks otse ülekandega kogu summa ka korraga kontole kanda. See selleks.

Leppisin Äripäeva, Delovõje Vedomosti ja Admiral Marketsiga kokku nõnda, et kauplen selle projekti raames eraisikuna. Mõningad erinevused küll juriidilise ja eraisiku alt kauplemisega on, kuid neil peatun pikemalt tulevikus.

Vahepeal proovisin demokontol kauplemist. Tean juba varasemast kogemusest Börsihai aktsiamängus, et demokontoga tasub süsteemid endale konkreetse teenusepakkuja juures enne põhjalikult selgeks teha. Kuiv trenn tasub ennast kindlasti ära, kuna suuremad vead saab ohutult ära teha ja ohtlikumad mõttevead välja juurida.

Sealt ka see ehmatus, millest ma pealkirjas kirjutan. Olin eile vaikselt jälginud toornaftaindeksite Brent ja WTI liikumist, sest õhtul oli oodata USA presidendi Donald Trumpi seisukohavõttu Iraani tuumadiili küsimuses ning seetõttu oli toornafta ka märgatavalt aktiivsem.

Päevatöö võttis aga oma aja ning enne ma kauplemiskonto juurde ei pääsenud kui pärast tööpäeva lõppu. 76 dollari tasemelt võtsin Brentis positsiooni sisse. Aga kohe selgus, et liigne agarus on ogarus: esiteks ostsin liiga kõrgelt tasemelt, aga see oli vaid väiksem osa veast.

Kui kaubelda aktsiamaakleri vahendusel - näiteks Interactive Brokers või LHV - tähendab tavaliste aktsiate ja ETFide puhul näiteks poolepunktine kukkumine 76 dollarilt 75,5 dollari peale ka sama suurt kaotust. Admiralis kauplevad aga CFD-id (mis on lühend ingliskeelsest contract for differences), mis on hoopis teistmoodi instrument kui tavaline aktsia ning ka käitub üksjagu teisiti.

Selgus, et see hobune pole mitte ainult kiire, vaid ka kohutavalt peru. Käisin kümneks minutiks arvuti tagant ära, jõudsin tagasi ning mis ma näen: raha polegi enam, või noh, peaaegu polegi, sest kontol on kümnest tuhandest sissepandud virtuaaleurost alles paarsada. Poolepunktine kukkumine, turu mõistes väga väike, neelas kogu raha alla. Ehmatus oli suur.

Otsustasin seepärast, et pean endale CFD-de olemuse ja nendega kauplemise nüansid põhjalikult selgeks tegema, enne kui pärisraha mängu panen. Muidu läheb sellega samamoodi: hetk tähelepanematust ja polegi enam sentigi alles. Niisiis hakkangi järgmistes postitustes muu hulgas ka CFD-dest põhjalikumalt kirjutama.

Õpetlik on kusjuures seegi, et tegelikult, sisuliselt, oli mul õigus. Nafta hind tõusis eile Trumpi sanktsioonijutu peale tõepoolest. Sellest aga, et inimesel on turul õigus, pole mingit kasu, kui seda õigust kasumiks konverteerida ei õnnestu.

Õppimine käib aga kõige paremini käsikäes praktilise tegevusega. Niisiis panin demokontole järgmised 10 000 värskelt trükitud virtuaalset eurot ja tegin järgmise tehingu, mille ekraanipilt on ka selle loo illustratsiooniks.

Selle tehingu kandev idee on: USA dollar on viimastel päevadel teiste valuutade suhtes tugevnenud. Nüüd, kui dollarites kaubeldava nafta hind järsult tõusis, on loogiline, et üks neist tõusikutest peab järele andma. Arvan, et see on dollar ja seetõttu võtsingi euros dollari vastu pika positsiooni sisse. Saab näha, kuidas sellega läheb.

Enne tegin muidugi ära liigutuse, mille oleks pidanud kohe demokontot avades tegema: kruttisin võimenduse maha nii palju kui võimalik, seniselt 1:500 tasemelt 1:10 peale. Tagantjärgi tarkus on, et nii olekski pidanud alustama, oleks ehk suurest ehmatusest pääsenud.

Olgu siinkohal rõhutatud, et enne veel, kui pärisrahaga positsioone võtma hakata, tuleb kindlasti paika panna korralik riskijuhtimise plaan. Seda kavatsen esimese asjana teha minagi ja siis sellest ka pikemalt kirjutada.

On ju legendaarne Eesti juurtega börsikaupleja Alexander Eldergi oma raamatus rõhutanud: "Teil võib olla geniaalne kauplemissüsteem, aga kui riskijuhtimine on nõrk, siis hävitab juba lühike kaotuste jada teie kauplemiskonto."